Politoloog Andres Kasekamp nimetas üheks põhjuseks, miks Ühendkuningriigi konservatiivid ei suutnud ennetähtaegsetel valimistel soovitud tulemust saavutada asjaolu, et peaminister Theresa May jättis kampaania ajal ebasiira ja ülbe mulje.
Kasekamp: Ühendkuningriigi valijad karistasid peaministrit ülbuse eest (6)
«See on Ühendkuningriigi valijate karistus peaministrile tema ülbuse eest,» ütles Tartu Ülikooli Balti poliitika professor, politoloog Andres Kasekamp, kommenteerides Ühendkuningriigi ennetähtaegsete üldvalimiste tulemusi.
Kasekamp tõi esile, et valitsusjuht Theresa May lubas peaministriks saades, et ta ei kuuluta välja ennetähtaegseid valimisi. «Valimised välja kuulutades murdis ta selgelt ühte valijatele antud lubadust,» sõnas ta. Samuti oli Ühendkuningriigi peaminister Kasekampi sõnul sunnitud muutma oma seisukohti näiteks sotsiaalküsimustes.
«Ka mõjus ülbusena May otsus mitte asuda avalikku debatti leiboristide liidri Jeremy Corbyniga.» Kasekampi sõnul võib nüüd tagantjärele tarkusena tõdeda, et see otsus oli poliitiline viga.
«May jättis kampaania ajal ebasiira ja ülbe mulje,» sõnas Kasekamp. «Corbyn jättis märgatavalt siirama ja ehedama mulje. Corbyni poliitilised seisukohad võivad paljude jaoks tunduda ebarealistlikud, kuid poliitilise liidrinata jättis ta erinevalt peaministrist mulje, et ta usub seda, mida räägib,» ütles politoloog. «May sellist muljet ei jätnud. Ta kordas pidevalt sisutühje jutupunkte, et Ühendkuningriik vajad stabiilset ja tugevat juhtimist.»
«Valimistulemus tõestas veel kord, et valijad karistavad ülbet poliitikut ning on valmis usaldama poliitikut, kes tundub oma seisukohti uskuvat,» sõnas Kasekamp.
«May ei täitnud selgelt oma eesmärki: suurendada oma erakonna kohtade arvu parlamendis,» sõnas Kasekamp. «Kuigi konservatiivid said kõige rohkem hääli, kaotasid nad siiski kohti.»
Kasekamp märkis, et ettetähtaegsete valimiste väljakuulutamine oli May enda otsus. «Ennetähtaegsete valimiste järgi ei olnud vajadust. May soovis nii tugevdada enda kui ka oma erakonna mandaati, et olla lahkumiskõnelustel tugevamal positsioonil, kuid see plaan ei töötanud.»
Kasekamp tõi esile, et May muutus niinimetatud «kõva Brexiti» pooldajaks alles erakonna liidriks saades. «Kuna konservatiivide seas on kõige häälekamaks tiivaks nimelt kõva Brexiti pooldajad, siis asus May sarnasele positsioonile, et tagada võim erakonnas.»
«Tugev isiklik mandaat valimistel ja veenev enamus parlamendis oleks konservatiivide liidrile andnud Brexiti küsimuses kindla seljataguse ning rohkem paindlikkust. Võib-olla oleks ta suutnud ka kõva Brexitit vältida,» sõnas Kasekamp. «Nüüd on jõujooned teised.»
«Klassikalise Ühendkuningriigi parlamentaarse süsteemi poliitilise loogika järgi peaks parteijuht, kes ei saavuta valimistel soovitud tulemust, maksma oma kohaga,» sõnas Kasekamp. «Praegu tundub, et May plaanib ametisse jääda. Aga mõistagi võib olukord kiiresti muutuda».
«Kuna valimistulemus oli ootamatu, on konservatiivid ise praegu suures segaduses ning pole esile kerkinud ka poliitikut, kes sunniks May kohalt lahkuma. Kui aga May peaks tagasi astuma, peavad konservatiivid uuesti läbi elama valusa võitluse uue liidri valimiseks,» sõnas Kasekamp. Ta nentis, et Ühendkuningriigi konservatiivid on lõhenenud kõva ja pehme Brexiti pooldajate vahel. «May suutis erakonna erinevad tiivad ühendada. Kui konservatiivid peaksid hakkama valima uut juhti, tooks see kaasa uue debati Brexiti teemal ning vanade haavade lahtirebimise.»
«Eesti seisukohast polnud tegemist meile soodsa tulemusega,» sõnas Kasekamp. «Poliitiline segadus ja ebastabiilsus Ühendkuningriigis ei ole Eestile kindlasti kasulik.» Politoloog tõi näiteks, et May valitsus on tugevalt toetanud NATO kohalolekut piiririikides. «Tähelepanu ja pühendumus sellele võib nõrgeneda, kui kestab ebamäärane poliitiline olukord ning valitsuse positsioon on nõrk,» sõnas Kasekamp.