Uuring: kaitseväes on toetus naiste kohustuslikule ajateenistusele kogu ühiskonnast kõrgem

Andres Einmann
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Sander Ilvest

Tänavu kevadel ühiskonnas ja tegevväelaste seas läbi viidud kaks paralleelset uuringut näitasid, et kaitseväes on kuus korda suurem selliste inimeste osakaal, kes toetavad kohustuslikku ajateenistust naistele.

Kui kogu ühiskonnas pooldab naiste kohustuslikku ajateenistust kolm protsenti, siis tegevväelaste seas 18 protsenti.

Märgatav erinevus on ka nende seas, kes leiavad, et naised ei peaks ajateenistust üldse läbima. Ühiskonnas tervikuna on nii arvajate osakaal 18 protsenti, kaitseväes aga vaid viis protsenti.

Naiste vabatahtliku ajateenistuse küsimuses ühiskonna ja tegevväelaste arvamustes suurt vahet ei ole. Ühiskonnas pooldab naiste vabatahtlikku ajateenistust 79 protsenti ja kaitseväes 77 protsenti.

Suur erinevus on ka kaitseväelaste suhtumises küsimusse, kas naised ja mehed peaksid läbima ajateenistuse võrdsetel tingimustel. Ühiskonnas tervikuna leiab 39 protsenti, et naised peaksid läbima ajateenistuse noormeestega võrdsetel tingimustel ja 56 protsendi hinnangul eraldi programmi järgi.

Tegevväelastest leiab aga tervelt 73 protsenti, et naiste ajateenistus võiks toimuda noormeestega samadel tingimustel ning 24 protsendi arvates võiks naiste ajateenistus käia eraldi programmi järgi.

Oluline erinevus tegevväelaste ja kogu ühiskonna vahel on veel selles, et kaitseväelaste seas on enamus neid, kelle hinnangul võiksid naised osaleda sõja ajal kaitseväe lahinguüksustes, ühiskonnas tervikuna suurem osa seda mõtet ei toeta.

Uuringus osalejatel paluti anda hinnang seisukohale, et rahu ajal võivad  naised meestega võrdselt kaitseväeteenistuses osaleda, kuid sõja ajal ei tohiks nad lahinguüksustes teenida.

Tegevväelastest nõustus selle seisukohaga täielikult 11 protsenti, pigem nõustus 18 protsenti, pigem ei nõustunud 29 protsenti ja üldse ei nõustunud 35 protsenti vastanutest.

Ühiskonnas tervikuna nõustus sellega 17 protsenti, pigem nõustus 35 protsenti, pigem ei nõustunud 23 protsenti ja üldse ei nõustunud 16 protsenti vastanutest.

Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna ülema Peeter Kuimeti sõnul näitavad uuringu tulemused seda, et kaitsevägi ei ole sugugi nii suletud organisatsoon ja konservatismi pesa, nagu ühiskonnas sageli arvama kiputakse. «Pigem valitsevad tegevväelaste seas progressiivsemad seisukohad, kui ühiskonnas tervikuna,» nentis Kuimet.

Kaitseväelaste käest küsiti, kas nad toetaksid oma tütre otsust astuda ajateenistusse. Sellesse suhtus pooldavalt 79 protsenti ja vastu oli 21 protsenti vastanutest.

Kuimet märkis, et on raske leida organisatsiooni, mille töötajatest neli viiendikku soovitaks oma lapsele tööd samas asutuses.

«See tuleb ilmselt sellest, et tegevväelased on paremini kursis kaitseväes valitsevate oludega ja teavad paremini, et kaitseväes teenimine ei ole midagi nii rasket ka eripärast, millega naised hakkama ei saaks,» ütles Kuimet.

Arvamused naiste kaitseväeteenistusest jagavad ühiskonna kaheks

Turu-uuringute ASi sotsioloog Juhan Kivirähk ütles, et naiste osalemine kaitseväeteenistuses jagab ühiskonna kaheks ning vastandlikel seisukohtadel on võrdne hulk inimestest.

Võrdselt 46 protsenti küsitletutest leiab nii seda, et naised peaksid kaitseväes  teenima pigem tagalas ja toetavates  funktsioonides, kui  ka seda, et naised  võiksid teenida meestega võrdselt kõikides väeosades ja ametikohtadel.

Tagalas ja toetavates funktsioonides eelistaks naisi kaitseväes näha rohkem venekeelsed ning keskmisest vanemad ja madalama haridustasemega vastajad. Naiste võrdseid õigusi ja võimalusi ka kaitseväes töötamisel toetavad aga rohkem eestlased ning nooremad ja kõrgharidusega vastajad.

Erinevatest väidetest naiste rolli kohta kaitseväes sai kõige üksmeelsema toetuse seisukoht, et kaitseväes teenimine sobib vähestele naistele, kuid soovijatele ei tohiks mingeid piiranguid seada – sellega nõustus täielikult või pigem 83 protsenti küsitletutest.

Valdava toetuse pälvis ka seisukoht, et naised saavad kaitseväes hakkama kõikide ülesannetega, kui neile on tagatud meestega nii võrdsed võimalused kui ka võrdsed nõudmised – sellega nõustus 61 protsenti küsitletutest.

Ka väide, et suurem osa naistest ja meestest on võrdselt võimelised riigikaitses osalema, pälvis 62 protsendi küsitletute nõusoleku. Samas nõustus 50 protsenti küsitletutest ka seisukohaga, et naised pole sõjapidamiseks sobivad, mistõttu  riigikaitse peaks jääma meeste pärusmaaks ning et sõja ajal ei tohiks naised lahingüksustes  teenida.

Kõige ebapopulaarsemaks osutus seisukoht, et naiste kaasatuse suurendamiseks tuleks kaitseväes rakendada sookvoote ning alandada naistele esitatavaid nõudmisi – seda pooldas vaid kolmandik küsitletutest.

Turu-uuringute AS küsitles uuringu koostamisel tänavu märtsis kokku 1202 Eesti elanikku. Küsitlusmeetodina  kasutati  personaalintervjuud tahvelarvutite  vahendusel.

Kaitseväelaste seas läbi viidud uuringule vastas ligi veerand kõigist tegevväelastest. Märtsis ja aprillis läbi viidud uuringule vastas veebiankeeti täites 732 tegevväelast, kelle seas oli mehi 609 ja naisi 123. See teeb kokku 24 protsenti tegevväelastest, sealhulgas 23 protsenti meestest ja 39 protsenti naistest.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles