Täna, 12. juunil 2017 lahkus meie seast akadeemik Georg Liidja (04.08.1933-12.06.2017).
Suri tuntud Eesti füüsik
Tema teadustöö oli ennekõike seotud teoreetilise füüsikaga, mis teda köitis teadlastee algusest saadik, ütles Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere.
Lisaks kogus ta elujõudu ja -rõõmu oma keerulisel eluteel nii vanade keelte kui ka muusika lummusest, samuti ujumisest, kirglikust tervisejooksust ja orienteerumishuvilisena.
1975. aastal tunnustati Georg Liidja tööd riikliku preemiaga ja 2001. aastal Valgetähe V klassi teenetemärgiga.
Akadeemia jääb teda erilise tänuga mäletama kauaaegse ja suure panuse eest akadeemia üliõpilastööde konkursikomisjoni esimehena.
Füüsika-matemaatikakandidaadi kraadi kaitses Georg Liidja 1962. aastal Tartu Ülikooli juures ja füüsika-matemaatikadoktori kraadi 1980. aastal ENSV TA Füüsika Instituudi juures. 1987. aastal valiti ta Eesti Teaduste Akadeemia liikmeks, kirjutab Wikipedia.
Georg Liidja uurimistöö märksõnadeks on luminestseerivate kristallide füüsika, krüogeeniatehnika optilises spektroskoopias ja kiiritatud bioapatiitide raadiospektroskoopia. Tahkisefüüsikas on ta selgitanud kiirguse toimet kristallidesse, selle mikroprotsesse ja -mehhanisme. Ta osales footonite paljunemisnähte avastamisel kristallfosfooride fotoluminestsentsis. Georg Liidja on arendanud vaakumultraviolett-spektroskoopiat vedela heeliumi temperatuuridel ja sooritanud esmakordselt luminestsentsiuuringuid ülimadalale temperatuurile (alla 1 kelvini) jahutatud kristallidega.
Georg Liidja õpilased Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituudis jätkavad täna madalate temperatuuride tehnika ja unikaalse aparatuuri ehitamise traditsiooni Eestis.
Georg Liidja on avaldanud üle 150 teaduspublikatsiooni. Tema juhendamisel on füüsika alal kaitstud kuus kandidaadiväitekirja ja üks filosoofiadoktori väitekiri. Ta on Inglismaa Füüsikaühingu liige.