Linnafoorum püüab südalinna inimestele tagasi anda
12. juuni 2017, 23:59
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Tallinnas algav linnafoorum otsib vastust küsimusele, kuidas muuta linnasüdame avalik ruum inimsõbralikuks ning liita kaubandus- ja meelelahutuskeskused koos nendevahelise ruumiga tervikuks, kus oleks hea olla.
Eelmisel nädalal tutvustas oma uuenemisplaane Viru Keskus. Eile kuulutas Tallinna Kaubamaja välja arhitektuurivõistluse senise Kaubamaja kvartali uuesti hoonestamiseks. Ühel pool Kaubamaja on Rävala Galerii arendus, teisel pool endine kunstiakadeemia krunt, kuhu plaanitakse kõrghoonet. Eile algas Viru Keskuse kõrval oleva Tammsaare pargi rekonstrueerimine, Pärnu maantee ja Narva maantee algusse on planeeritud jalakäijaid ja kergliiklejaid eelistav peatänav. Kuidas juhtida linnasüdame arengut nii, et see rahuldaks nii linlasi ja turiste kui ka siin tegutsevaid ettevõtjaid?
Linnafoorum tegeleb hoonete asemel nende vahele jääva liikumisruumiga, sest praegune transpordikoridore eelistav ruumilahendus on moraalselt vananenud ning linnasüda kaotab inimeste silmis atraktiivsust. Foorumi korraldaja, Eesti Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järgi kinnitusel saaks linnasüdame väljasuremisest praegu veel päästa, kui leitakse läbimõeldud moodne lahendus ja ühendatakse killustunud südalinn.
«Tallinna linnasüda torkab silma selle poolest, et koosneb justkui funktsionaalsetest saarekestest, mis on üksteisest eraldatud liikluskuristikega. Praegu läbimõeldult avaliku ruumiga tegeledes saame luua elava linnasüdame, mis pole transpordikoridoride rägastik, vaid koht ajaveetmiseks, kohtumisteks, sündmusteks, peatumiseks, sisse astumiseks, ostlemiseks, kohvitamiseks. Linnasüda saab jälle elavaks siis, kui inimesed ei viibi seal mitte sellepärast, et peavad, vaid sellepärast, et tahavad,» rääkis Järg.
Sellest on ammu aru saanud ka ettevõtjad. Viru Keskuse juht Ants Vasar tõdes, et 45 aastat tagasi, kui Viru hotell avati, oli hoopis teine riigikord ja hoonel olid hoopis teistsugused ülesanded.
«Seal käisid välismaalased. Viru hotelli esine oligi loodud sellisena, et see ei suhtleks tänavaruumiga, et inimestel oleks sinna ebamugav minna ja veel ebamugavam seal olla. Nii ongi hotelli ette tekitatud mitmesugused barjäärid ja tõkked, nii et hotelli esine ei suhtle linnaga,» rääkis Vasar keskuse tulevikuplaane tutvustades.
Ka Viru Keskus on tema hinnangul suletud arhitektuuriga. Kui tänapäeval oleks normaalne, et keskuse esimene korrus on palistatud väikeste äridega, mis meelitavad inimest sisse astuma, siis praegu on kõik suletud ning keskus elab sissepoole.
«Keskuse lõunaküljel, vastu päikest on tänava kõrgusel kõige kummalisemad asjad, tehnilised ruumid. Seal on rauduksed, mille taga on alajaam. Ometi oleks seal väga hea äri tegemise koht,» lausus Vasar.
Vasar soovib, et koos peatänava projektiga tehtaks ümber ka Viru hotelli esine, mis peaks inimesi tõrjumise asemel ligi meelitama. Samuti vajab uuendamist keskuse Tammsaare pargi poolne külg, sest tuulisesse kohta rajatud terrassid ei ole klaasseintest hoolimata isegi suvel kuigi mugav ajaveetmise koht. Kõigile nendele probleemidele loodab Viru Keskus lahendust pikalt ette valmistatud arhitektuurivõistlusest.
Tallinna peaarhitekti Endrik Männi sõnul alustati linnasüdamega tegelemist üsna mitu aastat tagasi. «Praeguseks oleme mitu sammu edasi astunud. Läbi on viidud peatänava arhitektuurivõistlus ning konkurss südalinna ja mere ühendamiseks. Samuti Tammsaare pargi rekonstrueerimise arhitektuurivõistlus – see töö juba algab,» rääkis Mänd.
«Mis puudutab peatänava projekti, siis selle projekteerimishanke läbirääkimised võidutöö autoritega on lõpusirgel,» kinnitas peaarhitekt.
«Linnal on olnud mitu eesmärki, millest on juhindutud linna arengu pikaajalisemal kavandamisel. Üks neist on linna avamine merele, teine kesklinna tihendamine. Me suudame valglinnastumise ja äärelinnastumise pöörata märksa linlikumaks arenguks ja tuua elu kesklinna tagasi. Nii elu- ja töökohtadena kui ka teenuste ja vaba aja veetmise võimalustena,» selgitas Mänd.
«Me peame endale selgeks tegema, milline linnakeskus on atraktiivne just tänavaruumi kasutamise mõttes. Sellele annab linnafoorum loodetavasti mingisuguse vastuse. Oluline on ka see, mis saab autoliiklusest. Sest on selge, et elav linn peab arvestama kõigi liiklejatega,» lisas ta.
Arhitektuurikeskuse juhataja Raul Järg kinnitas, et autosid ei kavatseta linnasüdamest peletada, küll aga tuleb ohjeldada transiitliiklust. «Inimesed tahavad olla seal, kus neil on hea olla. Praegu neil ei ole linnasüdames hea,» põhjendas Järg.
Tema sõnul tuleks südalinna avalik ruum ümber jagada ja ümber kujundada, et ruumijaotus oleks võrdsem ja igal pool ei valitseks autod. Justkui selle rõhutamiseks toimub linnafoorum Viru Keskuse parkla kõrgeimal korrusel.