Homme peaks kõigi eelduste kohaselt lõplikult selguma, kas ja millistele kohalikele omavalitsustele teeb valitsus sundühinemise kohapealt erandi.
Homme selgub: kas Loksale tehakse sundliitmise jandis helde kingitus?
Üks, kes erandit tahab, on Loksa. Reformierakondlasest endise riigihalduse ministri Arto Aasa väitel on valitsus põhimõtteliselt kokku leppinud, et teeb 2700 elanikuga Loksa linnale sundliitmise osas erandi.
Valitsuse otsus teha 2700-elanikuga Loksale sundühendamisel erand on häbiväärne, ebaloogiline ja seaduse mõttega vastuolus. Täielik jama.
— Arto Aas (@ArtoAas) June 13, 2017
Riigikogus opositsiooni kuuluv Aas ütles Postimehele, et on sedalaadi infot mitmelt poolt kuulnud. Aasale jääb see aga arusaamatuks – elanike arv ei pääse alampiirile ligilähedalegi ja vald ei paista ka jõukuse poolest sugugi silma. Seega ei näi tema sõnul Loksale erandi andmiseks olevat ühtegi veenvat argumenti.
Aasa väitel on otsuse taga Loksa keskerakondlasest linnapea Värner Lootsmanni head suhted Keskerakonna ladvikuga. Ka Postimees kirjutas aprillis, kuidas toona veel riigihalduse ministri ametis olnud Mihhail Korb oli Loksal tihe külaline. Täna ei soovinud Korb kommenteerida, kas tema teada on otsus erandi kohti sündinud või sündimas. Selle asemel soovitas ta homseni oodata, sest just siis peaks valitsus teatama, kes erandi saavad.
«Otsused peavad olema hästi argumenteeritud. Kui aga tehakse poliitiline tagatoa kokkulepe või antakse erand parteiliste teenete eest, siis see on lihtsalt jabur,» on Aas kriitiline.
Keskerakondlasest riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et valitsus on ühinemisettepaneku saanud omavalitsuste põhjendusi põhjalikult analüüsinud ja kaalunud, kuid lõplikke otsuseid siiski pole veel tehtud. «Suure tõenäosusega otsustame ühinemisettepanekute lõpule viimise või nendest loobumise homme ning teavitame sellest kindlasti ka asjaosalisi ning avalikkust,» ütles ta.
Postimees uuris juba aprillis, kas Loksale võidakse sundühinemise asjus erand teha. Toona jäid nii Keskerakonna peasekretär Jaak Aab (nüüdne riigihalduse minister –toim.) kui ka Enn Eesmaa vaoshoituks. Mõlemad viitasid sellele, et sundliitmise ettepaneku on valitsus pidanud vastavalt haldusreformi seadusele tegema kõigile, kes vabatahtlikult ei liitunud ning reformikriteeriumidele ei vasta. Aga. Mõlemad kõrgel positsioonil keskerakondlased viitasid valitsuse kaalutlusõigusele.
«Sundliidetavate vastuste põhjal peab valitsus otsustama, kas ta mingil kohal rakendab kaalutlusotsust või ei rakenda,» ütles Aab ja tuletas meelde, et valitsuse õigusele kaalutlusotsus teha on detsembris viidanud ka riigikohus. «Enamik neist, kellele sundliitmise ettepanek tehtud, ei ole rõõmsad ja arvavad, et saavad ise hakkama.»
«Loksa linnapea on Värner Lootsmann, meie erakonna veteran, ja tema on kahtlemata üks nendest, kes tahab väga omaette olla,» lausus Eesmaa. Ta tuletas meelde ka seda, et kõigepealt küsitakse rahva arvamust. «Siis tehakse kokkuvõtteid ja siis võtab valitsus vastu lõpliku otsuse.»
Kui mõjukas on Värner Lootsmann oma erakonnas? Kas piisavalt, et oodata valitsuselt soosivat kaalutlusotsust? «Lootsmann on Harjumaa piirkonna esimees, väga kauaaegne erakonna liige. Kui mõjukas? Seda võib hinnata, aga see on subjektiivne,» lausus Aab.
Kohalikud omavalitsused pidid esitama arvamuse ettepaneku kohta maavanemale hiljemalt 15. maiks. Maavanemale esitas oma arvamuse 89 kohalikku omavalitsust 104st. Lisaks kaks territooriumiosa üleandmise ettepaneku saanud kohaliku omavalitsuse üksust.
15 kohaliku omavalitsuse üksust arvamust ei esitanud ja vastavalt haldusreformi seadusele loetakse ettepanek vastuvõetuks. Kokku nõustus ettepanekuga 39 (sealhulgas mittevastanud) ja ettepanekuga ei nõustunud 65 kohalikku omavalitsust. Kohaliku omavalitsuse üksuste põhjendused ja vastuväited arutati läbi piirkondlikes komisjonides ning kohanimenõukogus.