Magustatud jookide maksustamise eelnõu läbis teise lugemise

Foto: SCANPIX

Riigikogus läbis kolmapäeva õhtul teise lugemise magustatud joogi maksu seaduse eelnõu, mille kohaselt maksustatakse suhkru või magusainega magustatud joogid, kus on suhkrut rohkem kui viis grammi saja milliliitri kohta.

Eelnõu katkestamist taotlesid nii Reformierakond kui ka Vabaerakond, kuid 35 poolt- ning 53 vastuhäälega ei leidnud katkestamise ettepanek toetust ja eelnõu liikus kolmandale lugemisele.

Üheliitrise joogi, mis sisaldab suhkrut kontsentratsioonis viis kuni kaheksa grammi saja milliliitri kohta maksumäär on kümme senti ühe liitri kohta. Sellest suurema suhkru kontsentratsiooniga joogi maksumäär on 30 senti.

Magusainega joogi maksumäär on samuti kümme senti liitri kohta. Magusainet ja suhkrut sisaldav jook maksustatakse vastavalt suhkru sisalduse määrale. Magustatud jook, mida tuleb tarbimiseks lahjendada, maksustatakse tootja poolt ette nähtud soovituse kohaselt lahjendatud joogi koguse ning selle suhkru- ja magusainesisalduse järgi.

Selleks, et tarbija jõuaks harjuda uute maitsetega ning tootja välja töötada uued retseptid, kasutatakse kõrge suhkru sisaldusega jookide maksumäära ajatamist. 2018. aasta 1. jaanuarist on määr 30 senti magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut kümme grammi 100 milliliitri kohta või enam. 2019. aasta 1. jaanuarist on sama määr magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut üheksa grammi 100 milliliitri kohta või enam. 2020. aasta 1. jaanuarist kehtib antud määr magustatud joogile, mis sisaldab suhkrut kaheksa grammi 100 milliliitri kohta või enam.

Vastavalt valitsuse otsusele taotletakse maksustamisel Euroopa Komisjonilt erandit naturaalsetele mahladele, piimajookidele ja jogurtite osas. Magustatud joogi maksust on vabastatud need magustatud joogid, mida kasutatakse teiste jookide, toiduainete, ravimite ja muu sellise tootmiseks.

Magustatud jookide maksustamisest ootab rahandusministeerium riigieelarvesse 2018. aastal ligikaudu 15 miljonit eurot, 2019. aastal 16 miljonit ja 2020. aastal 17 miljonit eurot; varasemate maksumäärade juures oleks laekumine 2018. aastal olnud 24 miljonit.

Mõju eelarvele esimesel kolmel aastal erinev, kuna kõrgema maksumääraga maksustava suhkru kogust tootes langetatakse ning sellega kaasneb iga-aastaselt kõrgema maksumääraga maksustatavate toodete suurem hulk ja seda isegi kui pooled tooted liiguvad madalamasse maksuastmesse.

Mõju jaemüügihindadele sõltub müüdava pudeli suurust ja müügikohast. Näitena võiks peale maksumuudatusi kaheliitrise koolamaitselise joogi hind kallineda 54 protsenti 2,45 euroni, 0,5-liitrise koolamaitselise joogi hind 27 protsenti 1,01 euroni ja karboniseeritud õunamaitselise vee hind 22 protsenti 1,21 euroni.

Seadus on kavandatud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril.