Valitsus otsustas omavalitsuste ühendamised: Loksa linn sai erandi
Lisatud Jaak Aabi ja Kadri Simsoni kommentaarid

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

FOTO: Andres Teiss

Valitsus kinnitas tänasel istungil haldusterritoriaalse korralduse muudatused, muu hulgas säästis valitsus Loksa linna sundliitmisest Kuusalu vallaga, kuigi omavalitsus ei vasta elanike arvu kriteeriumile. Palju vastuseisu tekitanud Keila linna sundliitmine naaberomavalitsustega jäi otsustamata, selle kohta küsib valitsus piirkondlikult komisjonilt uuesti arvamust.

Veidi üle 2700 elanikuga Loksa linnapea on Keskerakonna kauaaegne liige Värner Lootsmann ning erandi tegemine tekitab paratamatult küsimuse, kas erakond tuli oma kauaaegsele liikmele vastu. Jaak Aab lükkas valitsuse pressikonverentsil sellised väited tagasi.

«See oli valitsuse otsus ja mina küll selle otsuse juures Värner Lootsmanni hõngu ei tundnud,» ütles Aab.

Riigihalduse minister selgitas, et haldusreformi protsessis ei ole Harjumaal asuvad Loksa linn ja Kuusalu vald isegi üritanud omavahel koostööd teha, võib-olla ajaloolistel põhjustel.

«Teenuste ja isikute liikumine ei ole nende kahe omavalitsuse vahel sidus olnud. Elanike küsitlused näitasid, et mõlemas omavalitsuses on inimesed ülekaalukalt ühinemise vastu. Loksa on erinevalt Kuusalust väga selgelt linnaline kogukond ja on vähe sidusust,» ütles Aab ja lisas, et Kuusalu ja Loksa  peaksid siiski tegema pingutusi lähenemise suunas.

Postimees on varem kirjutanud, et Loksa linna jäämine iseseisvaks omavalitsuseks võib olla juba riigihalduse minister Mihhail Korbi ametiajal kokku lepitud.

Keskerakonda kuuluv majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles valitsuse pressikonverentsil, et tema ei oska sellise kokkuleppe olemasolu kinnitada. Simson rääkis, et kui Keskerakond läks eelmise aasta lõpus valitsusse, oli partei üks tingimus see, et haldusreform tuleb teha pindlikult ja omavalitsusi ei tohi automaatselt ühendada.

«Täna valitsuses kinnitatud erandid näitavad, et haldusreform läheb paindlikumalt, kui mullu eeldada võis. Kõik erandid said põhjalikult läbi kaalutud ja siin ei erine Loksa näiteks Tahkurannast või Häädemeestest,» ütles Simson.

Loksa jäämisest iseseisvaks räägiti juba aprillis

Postimees uuris juba aprillis, kas Loksale võidakse sundühinemise asjus erand teha. Toona jäid nii toonane Keskerakonna peasekretär Jaak Aab kui ka riigikogu liige Enn Eesmaa vaoshoituks. Mõlemad viitasid sellele, et sundliitmise ettepaneku on valitsus pidanud vastavalt haldusreformi seadusele tegema kõigile, kes vabatahtlikult ei liitunud ning reformikriteeriumidele ei vasta. Aga. Mõlemad kõrgel positsioonil keskerakondlased viitasid valitsuse kaalutlusõigusele.

«Sundliidetavate vastuste põhjal peab valitsus otsustama, kas ta mingil kohal rakendab kaalutlusotsust või ei rakenda,» ütles Aab ja tuletas meelde, et valitsuse õigusele kaalutlusotsus teha on detsembris viidanud ka riigikohus. «Enamik neist, kellele sundliitmise ettepanek tehtud, ei ole rõõmsad ja arvavad, et saavad ise hakkama.»

«Loksa linnapea on Värner Lootsmann, meie erakonna veteran, ja tema on kahtlemata üks nendest, kes tahab väga omaette olla,» lausus Eesmaa. Ta tuletas meelde ka seda, et kõigepealt küsitakse rahva arvamust. «Siis tehakse kokkuvõtteid ja siis võtab valitsus vastu lõpliku otsuse.»

Kui mõjukas on Värner Lootsmann oma erakonnas? Kas piisavalt, et oodata valitsuselt soosivat kaalutlusotsust? «Lootsmann on Harjumaa piirkonna esimees, väga kauaaegne erakonna liige. Kui mõjukas? Seda võib hinnata, aga see on subjektiivne,» lausus Aab.

Keila linna saatus selgub lähiajal

Avalikkuses on suurt tähelepanu pälvinud ka valitsuse kava sundliita Keila linn ümbritsevate omavalitsustega, kuigi 10 000 elanikuga linn ületab 5000 elaniku miinimumkriteeriumi suurelt. Kuna Keilas on võimul Reformierakond, näeb opositsioon siin valitsuse kiusu poliitiliste konkurentide vastu.

Täna jäi valitsusel otsus langetamata Keila sundliitmise küsimuses naabruses asuvate Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma vallaga. Valitsus ootab piirkondlikult komisjonilt 28. juuniks uuesti arvamust ja langetab siis otsuse.

Jaak Aab märkis, et kui vaadata kaardi peale, siis tekiks Keila linna ümber rõngasvald. «Jääb arusaamatuks, miks ei taha Keila olla selle võimeka piirkonna keskus. Kuid valitsus jättis täna selles küsimuses otsuse langetamata. Kaalume veel argumente. Mustvalgeid lahendusi pole ühegi liitmise küsimuses. Keila linna saatus saab olema kaalutlusotsus ja valitsus peab vastutuse võtma,» ütles Aab.

Valitsuse otsusega jääb ära kuus sundliitmist

  • Loksa linna (2738 elanikku) ühendamine Kuusalu vallaga
  • Vaivara valla ja Narva-Jõesuu linna (4772 elanikku) ühendamine Sillamäe linnaga (kuid Kohtla-Järve Viivikonna linnaosa antakse siiski üle)
  • Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla ja Toila valla ühendamine ning Illuka valla ning Alajõe valla, Iisaku valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna vallaga. Liitmine lõpetatakse ainult Kohtla valla, Kohtla-Nõmme valla ja Toila valla osas
  • Häädemeeste valla ja Tahkuranna valla (kokku 4982 elanikku) ühendamine Saarde valla ja Surju vallaga (4873 elanikku)
  • Kanepi valla, Kõlleste valla ja Valgjärve valla (4962 elanikku) ühendamine Ahja valla, Laheda valla, Mooste valla, Põlva valla ja Vastse-Kuuste vallaga
  • Antsla valla ja Urvaste valla (4649 elanikku) ühendamine Orava valla ja Vastseliina valla ning Lasva valla, Sõmerpalu valla ja Võru vallaga

Valitsus küsib nelja ühinemisettepaneku kohta piirkondlikelt komisjonidelt uuesti arvamust

  • Keila linna, Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma valla ühendamine
  • Haljala valla ja Vihula valla ühendamine Rakvere valla ja Sõmeru vallaga
  • Luunja ja Tähtvere valla liitumine Tartu linnaga
  • Nõo valla ühendamine Elva linna, Konguta valla, Palupera valla, Puhja valla, Rannu valla ja Rõngu vallaga

12 ühendamist viib valitsus lõpuni (suurte tähtedega on lisatud ühendvalla nimi)

  • Emmaste valla ja Pühalepa valla ühendamine Hiiu valla ja Käina vallaga – HIIUMAA VALD
  • Lüganuse valla ühendamine Kiviõli linna ja Sonda vallaga – LÜGANUSE VALD
  • Illuka valla ühendamine Alajõe valla, Iisaku valla, Mäetaguse valla ja Tudulinna vallaga – ALUTAGUSE VALD
  • Koeru valla ühendamine Albu valla, Ambla valla, Imavere valla, Järva-Jaani valla, Kareda valla ja Koigi vallaga – JÄRVA VALD
  • Rakke valla liitumine ja Väike-Maarja vallaga – VÄIKE-MAARJA VALD
  • Tõstamaa valla ühendamine Audru valla, Paikuse valla ja Pärnu linnaga – PÄRNU LINN
  • Juuru valla ühendamine Kaiu valla, Raikküla valla ja Rapla vallaga – RAPLA VALD
  • Tabivere valla ühendamine Laeva valla, Piirissaare valla ja Tartu vallaga – TARTU VALD
  • Kallaste linna ja Pala valla ühendamine Alatskivi valla, Peipsiääre valla ja Vara vallaga – PEIPSIÄÄRE VALD
  • Kambja valla ühendamine Ülenurme vallaga –  KAMBJA VALD
  • Meremäe valla, Mikitamäe valla ja Värska valla ühendamine ning Misso valla Luhamaa nulga üleandmine ühineva omavalitsuse koosseisu – SETOMAA VALD
  • Orava valla ja Vastseliina valla ühendamine Lasva valla, Sõmerpalu valla ja Võru vallaga – VÕRU VALD

Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et valitsus analüüsis ja kaalus põhjalikult kõiki argumente, mida ühinemisettepaneku saanud omavalitsused esitasid. «Iga omavalitsus on väga eriline ning seetõttu polnud ka otsused kerged,» ütles Aab.

Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlused omaalgatuslikeks ühinemisteks tuli esitada maavanemale hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Seejärel tegi valitsus veebruaris ühinemisettepaneku kõikidele omavalitsustele, kes aasta alguseks ei jõudnud ühinemise osas kokkuleppele või ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku kriteeriumi. Ettepanek puudutas 104 omavalitsust, kellest ettepanekuga nõustus 39 ja ei nõustunud 65 omavalitsust.

Haldusreformi eesmärk on selliste omavalitsuste moodustamine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.

Varasemalt on erandi saanud neli saarvalda – Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi. Pärast omavalitsuste ühinemist jääb sügisest alles 83 kohalikku omavalitsust – 16 linna ja 67 valda.

Kaks liitmisettepanekut on valitsuses juba varasemalt kinnitatud

  • Pöide valla ühendamine teiste Saaremaa omavalitsustega
  • Puka valla ühendamine Otepää vallaga ja Sangaste vallaga
Tagasi üles