/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
/nginx/o/2012/01/11/909698t1h365a.jpg)
Valitsus kinnitas tänasel istungil haldusterritoriaalse korralduse muudatused, muu hulgas säästis valitsus Loksa linna sundliitmisest Kuusalu vallaga, kuigi omavalitsus ei vasta elanike arvu kriteeriumile. Palju vastuseisu tekitanud Keila linna sundliitmine naaberomavalitsustega jäi otsustamata, selle kohta küsib valitsus piirkondlikult komisjonilt uuesti arvamust.
Veidi üle 2700 elanikuga Loksa linnapea on Keskerakonna kauaaegne liige Värner Lootsmann ning erandi tegemine tekitab paratamatult küsimuse, kas erakond tuli oma kauaaegsele liikmele vastu. Jaak Aab lükkas valitsuse pressikonverentsil sellised väited tagasi.
«See oli valitsuse otsus ja mina küll selle otsuse juures Värner Lootsmanni hõngu ei tundnud,» ütles Aab.
Riigihalduse minister selgitas, et haldusreformi protsessis ei ole Harjumaal asuvad Loksa linn ja Kuusalu vald isegi üritanud omavahel koostööd teha, võib-olla ajaloolistel põhjustel.
«Teenuste ja isikute liikumine ei ole nende kahe omavalitsuse vahel sidus olnud. Elanike küsitlused näitasid, et mõlemas omavalitsuses on inimesed ülekaalukalt ühinemise vastu. Loksa on erinevalt Kuusalust väga selgelt linnaline kogukond ja on vähe sidusust,» ütles Aab ja lisas, et Kuusalu ja Loksa peaksid siiski tegema pingutusi lähenemise suunas.
Postimees on varem kirjutanud, et Loksa linna jäämine iseseisvaks omavalitsuseks võib olla juba riigihalduse minister Mihhail Korbi ametiajal kokku lepitud.
Keskerakonda kuuluv majandus- ja taristuminister Kadri Simson ütles valitsuse pressikonverentsil, et tema ei oska sellise kokkuleppe olemasolu kinnitada. Simson rääkis, et kui Keskerakond läks eelmise aasta lõpus valitsusse, oli partei üks tingimus see, et haldusreform tuleb teha pindlikult ja omavalitsusi ei tohi automaatselt ühendada.
«Täna valitsuses kinnitatud erandid näitavad, et haldusreform läheb paindlikumalt, kui mullu eeldada võis. Kõik erandid said põhjalikult läbi kaalutud ja siin ei erine Loksa näiteks Tahkurannast või Häädemeestest,» ütles Simson.
Postimees uuris juba aprillis, kas Loksale võidakse sundühinemise asjus erand teha. Toona jäid nii toonane Keskerakonna peasekretär Jaak Aab kui ka riigikogu liige Enn Eesmaa vaoshoituks. Mõlemad viitasid sellele, et sundliitmise ettepaneku on valitsus pidanud vastavalt haldusreformi seadusele tegema kõigile, kes vabatahtlikult ei liitunud ning reformikriteeriumidele ei vasta. Aga. Mõlemad kõrgel positsioonil keskerakondlased viitasid valitsuse kaalutlusõigusele.
«Sundliidetavate vastuste põhjal peab valitsus otsustama, kas ta mingil kohal rakendab kaalutlusotsust või ei rakenda,» ütles Aab ja tuletas meelde, et valitsuse õigusele kaalutlusotsus teha on detsembris viidanud ka riigikohus. «Enamik neist, kellele sundliitmise ettepanek tehtud, ei ole rõõmsad ja arvavad, et saavad ise hakkama.»
«Loksa linnapea on Värner Lootsmann, meie erakonna veteran, ja tema on kahtlemata üks nendest, kes tahab väga omaette olla,» lausus Eesmaa. Ta tuletas meelde ka seda, et kõigepealt küsitakse rahva arvamust. «Siis tehakse kokkuvõtteid ja siis võtab valitsus vastu lõpliku otsuse.»
Kui mõjukas on Värner Lootsmann oma erakonnas? Kas piisavalt, et oodata valitsuselt soosivat kaalutlusotsust? «Lootsmann on Harjumaa piirkonna esimees, väga kauaaegne erakonna liige. Kui mõjukas? Seda võib hinnata, aga see on subjektiivne,» lausus Aab.
Avalikkuses on suurt tähelepanu pälvinud ka valitsuse kava sundliita Keila linn ümbritsevate omavalitsustega, kuigi 10 000 elanikuga linn ületab 5000 elaniku miinimumkriteeriumi suurelt. Kuna Keilas on võimul Reformierakond, näeb opositsioon siin valitsuse kiusu poliitiliste konkurentide vastu.
Täna jäi valitsusel otsus langetamata Keila sundliitmise küsimuses naabruses asuvate Keila valla, Padise valla, Paldiski linna ja Vasalemma vallaga. Valitsus ootab piirkondlikult komisjonilt 28. juuniks uuesti arvamust ja langetab siis otsuse.
Jaak Aab märkis, et kui vaadata kaardi peale, siis tekiks Keila linna ümber rõngasvald. «Jääb arusaamatuks, miks ei taha Keila olla selle võimeka piirkonna keskus. Kuid valitsus jättis täna selles küsimuses otsuse langetamata. Kaalume veel argumente. Mustvalgeid lahendusi pole ühegi liitmise küsimuses. Keila linna saatus saab olema kaalutlusotsus ja valitsus peab vastutuse võtma,» ütles Aab.
Riigihalduse minister Jaak Aab ütles, et valitsus analüüsis ja kaalus põhjalikult kõiki argumente, mida ühinemisettepaneku saanud omavalitsused esitasid. «Iga omavalitsus on väga eriline ning seetõttu polnud ka otsused kerged,» ütles Aab.
Kohalike omavalitsuste haldusterritoriaalse korralduse muutmise taotlused omaalgatuslikeks ühinemisteks tuli esitada maavanemale hiljemalt 1. jaanuariks 2017. Seejärel tegi valitsus veebruaris ühinemisettepaneku kõikidele omavalitsustele, kes aasta alguseks ei jõudnud ühinemise osas kokkuleppele või ei täitnud haldusreformi 5000 elaniku kriteeriumi. Ettepanek puudutas 104 omavalitsust, kellest ettepanekuga nõustus 39 ja ei nõustunud 65 omavalitsust.
Haldusreformi eesmärk on selliste omavalitsuste moodustamine, mis suudavad pakkuda inimestele paremaid avalikke teenuseid, tagada piirkondade konkurentsivõime kasvu ning täita iseseisvalt neile seadusega pandud ülesandeid.
Varasemalt on erandi saanud neli saarvalda – Kihnu, Ruhnu, Muhu ja Vormsi. Pärast omavalitsuste ühinemist jääb sügisest alles 83 kohalikku omavalitsust – 16 linna ja 67 valda.