Pühtitsa kloostriõed pöördusid presidendi poole murega õdede ravikindlustuse pärast. Ringiga siseministeeriumisse jõudnud kirjas tõdetakse, et neile ravikindlustuse katteks eraldatud rahast jätkub vaid juulini.
Pühtitsa nunnad paluvad riigilt ravikindlustust
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nunnade ravikindlustuse tagamiseks vajab klooster 72 660 eurot aastas, kuid sel aastal on riigieelarvest selleks eraldatud vaid 41 680 eurot, millest jätkub juulikuuni.
Kloostri eestseisja kohusetäitja nunn Filareta toob oma pöördumises välja, et 2004. aastal kiitis Juhan Partsi valitsus heaks seadusprojekti ravikindlustuse seaduse muutmise kohta, mis oleks lisanud kloostriõed üliõpilaste, sõdurite ja teiste selliste isikute hulka, kelle ravikindlustuse garanteerib riik. See tähendanuks riigieelarvele umbes 100 000-kroonist aastakulu. Paraku see ettepanek seaduseks ei saanud ning valitsuskoosseisu muutumise järel 2005. aasta märtsis vaadati küsimusele juba teisiti.
«Siseministeeriumi ettepaneku kohaselt tuli kloostril oma õdesid haigekassas registreerida kui töölepingu alusel kloostris töötavaid isikuid ning maksta nende eest sotsiaalmaksu minimaalpalgale kehtestatud määra ulatuses. Nende valjaminekute korvamiseks võimaldati kloostrile dotatsioon riigieelarvest suuruses 3 500 000 krooni. Antud dotatsioon tagas õdede ravikindlustuse kaheks aastaks,» kirjutab Filareta.
Kloostriõed pole tavatöötajad
Kloostri eestseisja viitab, et kui tööandja maksab töötaja eest seadusega ettenähtud määral sotsiaalmaksu ja tagab nii ravikindlustuse, saab töötaja õiguse mitte ainult tasuta meditsiinilisele abile, vaid ka haiguslehe alusel rahalisele toetusele ajutise töövõimetuse perioodil. «Klooster pole riigilt kunagi sellemahulist ravikindlustust palunud,» märgib ta.
«Kloostrile on eluliselt vajalik, et kloostriõed Eestis elades end kaitstuna tunneksid ning võiksid vajadusel haigekassa tagataval määral tasuta meditsiiniabi saada,» märgitakse kirjas.
«Nunnad ei ole kloostriga seotud töö-, ameti - ega mingi muu lepinguga. Töölepingu seaduse mõttes palka nad ei saa ja pole kunagi haigekassalt palunud ajutise töövõimetuse kompensatsiooni väljamaksmist. Just selle poolest erineb kloostriõe staatus ülejäänud isikute omast,» leiab nunn Filareta.
Ta viitab ka, et kloostrielaniku elu eesmärk ei ole tulu saamine ning oma soovide ja vajaduste rahuldamine, vaid Jumala teenimine, palve kõigi maailmas elavate inimeste ja omaenese hinge eest.
Kloostri tulud koosnevad vabatahtlikest annetustest, usutalituste eest makstud rahast, küünalde ja religioosse kirjanduse müügist jne. Selle rahaga peab klooster üleval kõiki oma kasutuses olevaid, Eesti riigile kuuluvaid hooneid, sealhulgas ka sakraalhooneid. Samuti tagatakse sellega kloostri nunnadele kõik vajalik kloostris elamiseks ning võimaluste piires osutatakse vajajatele abi.
Kloostri eestseisja toob ka välja, et paljud Euroopa riigid garanteerivad kloostrielanike ravikindlustuse ise.
Ravikindlustatute ringi laiendada ei saa
President saatis kloostriõdede pöördumise edasi peaministrile, valitsuse nõunik sotsiaalministeeriumile.
Sotsiaalminister Hanno Pevkur palus abi omakorda siseministrilt, tehes ettepaneku kloostrile dotatsiooni maksta. Pevkuri hinnangul on kirjas ilmselt silmas peetud kloostriõdedele ravikindlustatud isikuga võrdsustatud isiku staatuse andmist, et vabastada klooster kohustusest maksta kloostriõdede eest sotsiaalmaksu.
«Mõistame kloostri kirjas avaldatud muret ja nõustume, et sotsiaalmaksu tasumine kloostri suures osas vabatahtlikest annetustest moodustuvatest omavahenditest, millest enamiku neelab riigi omandis olevate sakraalhoonete ülalpidamine, ei ole majanduslikel põhjustel võimalik,» tõdeb Pevkur, kuid märgib et arvestades ravikindlustuse vahendite nappust ei näe ta võimalust laiendada ravikindlustatutega võrdsustatud isikute ringi, sest võrdse kohtlemise põhimõttest tulenevalt ei saaks see siis hõlmata üksnes Pühtitsa kloostriõdesid, vaid sootuks laiemat vaimulike hulka.
Seetõttu näeb sotsiaalminister ainsa võimalusena jätkata Pühtitsa kloostrile riikliku dotatsiooni maksmist, milleks palubki sotsiaalminister raha leida siseministeeriumil, kelle valitsemisalas on usuasjade korraldamine.
Täies mahus toetada ei jaksa
Regionaalminister Siim Kiisler ütles Postimees.ee’le, et siseministeerium on munkade ja nunnade ravikindlustuseks igal aastal raha eraldanud. «Kuna aga riigieelarve on piiratud, siis taotluste täies mahus toetamine pole kahjuks võimalik. Samas oleme keerulisel kärbete ajal seda summat hoidnud ja aasta-aastalt võimaluste piires ka suurendanud,» lausus Kiisler.
Peale Pühtitsa kloostri 66 nunna antakse raha ka teistele Eestis elavatele nunnadele ja munkadele - Birgitta ordu Pirita kloostris elava kümne, Skriita Öörikuli kolme ja apostlik-õigeusu kiriku ühe nunna, samuti budistliku koguduse ühe munga ravikindlustuseks.
Tänavu on nende ravikindlustusteks kokku eraldatud 51 130 eurot (800 370 krooni), millest Pühtitsa klooster sai proportsionaalsuse põhimõttest lähtuvalt 41 680 eurot.
2008. aastal eraldati nunnade ja munkade ravikindlustusteks 300 000 krooni, 2009. ja 2010. aastal 500 000 krooni aastas.