Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Venelased oskavad hästi laulda – ja mõned isegi tantsida

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sillamäe neiud Uljana Safiullina ja Katja Tšernõšova sõidavad laulupeole juba mitmendat korda. «Venelased ja eestlased on laulukaare all ühtsed, me laulame kõik koos ühtesid ja samu laule,» ütlevad tüdrukud. | FOTO: Ilja Smirnov

Levinud on arvamus, nagu harrastaks Ida-Virumaal rahvatantsu peamiselt eestlased, koorilauluga tegeleks aga eelkõige venekeelsed eestimaalased. Selle väitega pole aga nõus kaugeltki mitte kõik.

Arvamust rahvuste erineva suhtumise kohta tantsimisse ja laulmisse peab äärmiselt pealiskaudseks ja ebatõeseks Helju Veedam, rahvakultuuri põhjalik tundja Kiviõlist, kellega läheneva noorte laulu- ja tantsupeo eel vestles venekeelne Postimees. «See sõltub ainuüksi juhendajast ja kui tema on venekeelne ning töötab vene koolis, on ka lapsed, keda ta juhendab, samast keskkonnast,» ütleb ta igati õigustatult.

Veedam kinnitab, et suuremalt jaolt venekeelses Narvas on tõepoolest väga tugev koorikool, aga linnas on siiski olemas ka igati heal tasemel tantsurühmad. Põlevkivikeemialinnas, kus ta ise elab, võib naise sõnul julgelt rääkida kakskeelsetest kollektiividest: koos õpivad ning tegelevad laulmise ja tantsimisega nii eesti kui ka vene lapsed.

Küllap kõigile Ida-Virumaa tantsijatele tuntud Helju Veedam kutsub oma hoolealused Kiviõli 1. keskkoolist veel paar korda harjutamiseks kokku, enne kui läheb sõiduks Tallinna – see teekond seisab ees juba järgmisel teisipäeval. Koos Veedamiga sai ihaldatud pääsme suurpeole 2. ja 3. klassi õpilastest koosnev segatantsurühm ja tervelt kaks võimlejate-tantsijate rühma, ühes vanemad ja teises nooremad neiud. «Võimlejad ja tantsijad on meil alati koos olnud,» sõnab juhendaja.

Teeselda ei saa kuidagi

Oma kasvandikega on kogu Eestis kuulsust kogunud Narva õpetajapaar Gorjušinid. Nende tiiva all ei tegutse mitte ainult Narva, vaid ka Sillamäe lastekoorid. Sel aastal toob Svetlana Gorjušina pealinna laulupeole Narva koorikooli ja Sillamäe muusikakooli poistekoorid, abikaasa Mihhail Gorjušin aga samade koolide noormeeste ja tüdrukute koori.

Rääkides eesootavast laulupeost, keelub Mihhail Gorjušin kasutamast repertuaari kohta mõisteid «lihtne» või «keeruline». «Tähtis on ainult see, kui hästi on koor valmistunud. Kui ettevalmistus on hea, siis on neile kõik jõukohane, ja see ongi pedagoogitegevuse kõrgeim staadium, see on eesmärk, mille poole me pürgime. Mina õpetan, et kui meile on noot juba kätte antud, siis peame seda ka lugeda oskama,» sõnab ta.

Gorjušini arvates ei ole vene kollektiividel enam vähimaidki raskusi eesti laulupeol osalemisega: «Peaaegu kõik lapsed valdavad tänapäeval eesti keelt. Narva koorikooli noormeeste koor, mida juhib Svetlana Gorjušina, on juba 1998. aastast võitnud oma kategoorias esikohti eesti poistekooride ees – ja siin ei ole õieti enam tähtis, kas nad on venelased või mitte. Nad saavutavad esikoha ja see on uhkuseasi kogu Narva linnale. Korraldajad juba teavad, et venelased oskavad samuti hästi laulda.»

Gorjušin kinnitab teadjalt, et teeselda ei ole lauluväljakul kuidagi võimalik, isegi kui iga üksiku hääle osakaal tohutus laulumeres ei ole kuigi suur: «Kui sinu kõrval keegi laulab noodist mööda, siis hakkad ka ise tahes-tahtmata mööda laulma ning tekib ahelreaktsioon ja puhas kakofoonia. See, et hästi lauldaks, on iga laulupeo juhi ülim taotlus.»

Noortel omad lemmiklaulud

Juba ammu on selja taha jäänud kaks maakondlikku ühisproovi, mis toimusid talvel ja kevadel, aga kollektiivide valmistumine on sellest hoolimata pidevalt edasi käinud. Koorilauljad näiteks töötavad kohusetundlikult lauluraamatuid läbi.

«Mulle kui venelasele on mõned laulud väga rasked: ma ei saa mõnikord isegi aru, millest lauldakse, ja siis on teksti raske selgeks saada,» jagab oma muljeid Sillamäe muusikakooli noortekoori laulja Katja Tšernõšova. «Samuti leidub vokaalses mõttes raskeid laule,» lisab neiu.

Aga loomulikult on tekkinud ka uusi lemmikuid. Praeguses repertuaaris on Katjale kõige enam meelt mööda «Paradiis», mille viis on tüdruku arvates kena ja sõnad arusaadavad. See on juba tema kolmas laulupidu pealinna lauluväljakul, nii et tal on, millega võrrelda.

Katja sõbranna Uljana Safiullina on samuti n-ö vana kala: tema jõuab peagi Tallinna lauluväljakule lausa neljandat korda. Uljana ütleb, et teda on iga kord hämmastanud, kui suure ja mahuka lauluvaliku korraldajad ette valmistavad – talle suisa tundub, et iga kord on laule aina rohkem. «Selles mõttes meie maa õitseb,» teeb noor, lauljaelu nautiv vestluskaaslane järelduse.

Siiski tundub seekordne laulurepertuaar Uljanale päris raske. Muusikalise poolega on üldiselt kõik hästi, aga mõned tekstid tekitavad raskusi. «Terves reas lauludes meloodia kordub, aga sõnad on mõneti nagu sarnased, ometi mõttelt erinevad ja siis on väga oluline kõik väga täpselt välja hääldada, et kõik kõlaks nii, nagu eesti keeles kõlama peab,»  selgitab neiu. «Mulle meeldib kõige rohkem «Eesti muld ja eesti süda», aga üldiselt on kõik laulud head ja toredad, igaüks omamoodi.»

Juhendaja Helju Veedam on ilmselt tuttav kõigile Ida-Virumaa rahvatantsijatele. Seekord sõidab tantsupeole kolm tema käe all harjutavat rühma Kiviõli 1. keskkoolist. | FOTO: Ilja Smirnov

Vene-eesti patriotismipuhang

«Kui aus olla, siis kõige tugevamaid tundeid tekitavad minus täiskasvanute laulu- ja tantsupeod,» sõnab elukogenud Helju Veedam. «Noortepeod on muidugi ka toredad, sest lapsed on toredad ja valmistavad rõõmu ja nii edasi, aga see on ikkagi väga suur töö. Täiskasvanute pidudele sõidame ju ikkagi mõttega, et tahame tõepoolest seal osaleda, aga lapsed ei saa sellest alati nii aru, neile tuleb väga palju kõike seletada ja rääkida. Paljud lapsed rõõmustavad, aga mitte kõik, eriti väiksemad lapsed võivad olla sellised memmepojad, tukunuiad.»

Vanemate klasside laste, gümnasistidega on lood sootuks teised. «Kõige tugevam emotsioon on patriotism ja see muutub iga korraga aina tugevamaks ning vanuse kasvades tunnetatakse seda üha selgemini. Just seal, lauluväljakul tunnen nagu ei kusagil mujal meie maa ja rahva ühtsust. Ma olen alati sõitnud laulupeole meie Sillamäe kollektiiviga. Me oleme kõik venelased, aga sellest hoolimata on väga meeldiv ja tore tunda end ühtsena eestlastega!» ei varja südamest tulevat siirast rõõmu suurpeost Uljana Safiullina.

Katja Tšernõšovale meeldib samuti laulda koos tuhandete kaasmaalastega, kellest keegi ei tee välja väsimusest, ehkki peab tundide kaupa taluma päikest või vihma. «See on tohutult erutav, kui seisad seal suure laulukaare all, ümberringi on palju inimesi, sinu peale on suunatud kaamerad, sina ise aga tunned uhkust oma maa üle, selle üle, et on olemas niisugune tore traditsioon. Venelased ja eestlased on laulukaare all ühtsed, me laulame kõik koos ühtesid ja samu laule,» räägib oma elamustest vaimustunult Katja, kes ootab ainult, et kõike seda peagi uuesti kogeda.

Paljud laululapsed panid sarnaselt juhendajatega tähele hiljuti puhkenud avalikku arutelu, kas laulupeol võiks esitada ka laule vene keeles. Meie põgusa lauljate seas tehtud küsitluse põhjal selgus, et nad suhtuvad mõttesse kas neutraalselt või siis on seisukohal, et võõrkeelsed tekstid eesti laulupeole ei sobi.

«Kui see pidu on juba Eestis sündinud ja eestlased on selle käima pannud, ei pea meie maa vene elanikud ennast muidugi salgama, küll aga sellega arvestama,» leiab Uljana Safiullina. «Minul ei ole küll kunagi tekkinud vajadust laulda laulupeol vene keeles. Me elame kõik siin maal, see on meie ühine kodumaa ja pole oluline, kas oled venelane või eestlane.»

Vene keelest eesti keelde ümber pannud Marek Laane.

Ida-Virumaa peolised

  • Ida-Virumaalt tuleb noorte tantsu- ja laulupeole 1430 osavõtjat. Igas kollektiivis on peale laste keskmiselt kaks täiskasvanut, vähemalt üks neist juhendaja.
  • Ida-Virumaalt osaleb tantsu- ja laulupeol 35 eri koori, 32 tantsukollektiivi, kaks rahvamuusikaansamblit, üks puhkpilliorkester ja üks noorte sümfooniaorkester.
  • Korraldajad loevad Ida-Virumaa venekeelsete kollektiivide hulka 22 koori, kaheksa tantsurühma ja -ansamblit ning ühe rahvamuusikaansambli.
Tagasi üles