Londoni infernot võrreldakse New Yorgi WTC hoonete saatusega

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Londoni Grenfell Toweri põleng
Londoni Grenfell Toweri põleng Foto: Jeff Moore/Jeff Moore/PA Images/Scanpix

Ligi üks nädal tagasi, 14. juunil lahvatas põleng Ühendkuningriigis Londonis Põhja-Kensingtonis Grenfell Tower tornmajas, see kestis üle ööpäeva ja nõudis vähemalt 79 inimese elu.

34-aastase tuletõrjuja Leon Whitley, kes jõudis Grenfell Toweri 15. korrusele appi, arvates saab Londoni tornmaja infernot võrrelda 11. septembri 2001 rünnakutega New Yorgi World Trade Center (WTC) kaksiktornidele ja teistele sealsetele kõrghoonetele, mis kokku varisesid, edastab news.com.au.

Põlenud Grenfell Tower
Põlenud Grenfell Tower Foto: Jonathan Brady/PA Wire/PA Images/Scanpix
Maailma kaubanduskeskuse kaksiktornide põleng 11. septembril 2001
Maailma kaubanduskeskuse kaksiktornide põleng 11. septembril 2001 Foto: Greg Semendinger/AFP/Scanpix

Kuigi Grenfell Towerit ei ramminud ükski lennuk ja seda ei ohustanud lennukikütus, oli selle põleng New Yorgis aset leidnud põlengute sarnane. Samas ei ole Londoni kõrghoone varisenud, vaid on ikka püsti.

Londoni tornmaja Grenfell Toweri põleng
Londoni tornmaja Grenfell Toweri põleng Foto: Rick Findler/PA Wire/PA Images/Scanpix

USAs tehtud uuring näitas, et nii kaksiktornidele kui ka hoonele, mis kandis nimetust WTC 7, said saatuslikuks põleng, mis tekitas tugeva kuumuse. World Trade Centeri gruppi kuulunud hooned on seni maailmas ainsad terasest pilvelõhkujad, mis on kuumuse tõttu kokku varisenud.

Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid 11.septembril 2001
Maailma Kaubanduskeskuse kaksiktornid 11.septembril 2001 Foto: SETH MCALLISTER/AFP/Scanpix

Samas on nii insenere kui teisi pannud imestama, miks Grenfill Tower, mille põleng kestis näiteks WTC7 hoone põlengust kauem, ei varisenud, kuigi seal tõusis temperatuur ka väga kõrgele.

Tuletõrjujad kustutamas Londoni Grenfell Toweri põlengut
Tuletõrjujad kustutamas Londoni Grenfell Toweri põlengut Foto: Jonathan Brady/PA Wire/PA Images/Scanpix

Igatahes on Londonis toimunu pannud vandenõuteoreetikuid kukalt kratsima ja mõistatama, miks Londoni kõrghoone pärast tulekahju ikka püsti on.

«See on paras pähkel, miks Londoni kõrghoone ei varisenud, kuigi sai rohkem kannatada kui WTC hooned. Mida sellest järeldada tuleks?» kirjutas üks isik Twitteris.

Teine lisas, et Grenfell Toweri põleng kestis märgatavalt kauem kui WTC hoonete põleng, siis miks Londoni kõrghoone ikka püsti on. Kas põhjuseks on selle hoone tugevam struktuur?

Londoni tuletõrjujad ja insenerid uurisid põlengu järgselt Grenfill Towerit, mille 120 korteris elas 600 inimest, kinnitades et see hoone ei varise.

Ehitusinseneride teatel ehitati Grenfill Tower 1970. aastatel, mil Ühendkuningriigis hakkasid kehtima karmid ehitusreeglid, mis sätestasid et kõrghoone ei tohi variseda ka plahvatuse ja suure tulekahju korral.

Maailma kaubanduskeskuse hooned olid ehitatud 1960. aastatel ja olid kõrgemad kui Londoni tornmaja. Kahesse pilvelõhkujasse lennanud lennukid hävitasid suure osa struktuurist, nõrgendades ehitisi. Hävingule aitas märgatavalt kaasa kütuse tõttu tekkinud tulekahju.

Asjatundjate hinnangul tekitas lennukikütus kiiresti tulemere, milles temperatuur tõusis kuni 1000 kraadini, tekitades mitmes kohas plahvatusi.

«Kaksiktornid olid kõrgemad kui Grenfill Tower, nende struktuur oli kergem ja kõrgele kuumusele mitte nii vastupidav. Londoni tornmaja on oma struktuurilt robustsem ja selle tõttu tugevam,» selgitasid asjatundjad.

Samas oli Grenfill Toweris rohkem materjali, mille tõttu tuli levis märgatavalt kiiremini kui New Yorgi WTC kõrghoonetes.

Londoni Grenfell Tower leekides
Londoni Grenfell Tower leekides Foto: DANIEL LEAL-OLIVAS/AFP/Scanpix
Maailma kaubanduskeskuse varisenud kaksiktornid pärast 11. septembri 2001 rünnakut
Maailma kaubanduskeskuse varisenud kaksiktornid pärast 11. septembri 2001 rünnakut Foto: DOUG KANTER/AFP/Scanpix
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles