Politsei ähvardas koduaias USA lipu heisanud peret kopsaka rahatrahviga (1)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
USA lipp.
USA lipp. Foto: RONALD MARTINEZ/AFP/Scanpix

Taani lõunaosas Koldingi linnas elaval perekonnal, kes oli oma koduaias heisanud Ameerika Ühendriikide lipu, tuli see politsei käsul alla võtta, vahendab The Local kohaliku väljande Jydske Vestkysten teadet.

Taanis kehtiv lipuseadus ütleb nimelt, et ilma eriluba omamata ei tohi riigi territooriumil lehvida ükski teine lipp, peale Taani enda oma – valge rist punasel taustal.

Taani lipp Amalienborgi lossis Kopenhaagenis. FOTO: Haakon Mosvold Larsen/SCANPIX NORWAY/Scanpix
Taani lipp Amalienborgi lossis Kopenhaagenis. FOTO: Haakon Mosvold Larsen/SCANPIX NORWAY/Scanpix Foto: Haakon Mosvold Larsen/SCANPIX NORWAY

Politsei käis Rikke Hedegårdi kodus esmaspäeval ja palus selle kohe alla võtta. Selleks hetkeks oli lipp mastis olnud juba ligi kuu aega ning politseile oli saabunud korduvaid teateid, et antud aadressil eiratakse Taani lipuseadust, selgub politsei raportist.

Väidetavalt hoiatas politsei lipu heisanud peret, et kui seda ei langetata, tuleb neil tasuda 2500 Taani krooni (336 eurot) suurune rahatrahv.

Hedegård ütles väljaandele, et ta on pettunud, et keegi enne politseisse teatamist temaga sellest ei rääkinud.

«Minu jaoks on arusaamatu, et kui keegi oli sellest häiritud, miks ta siis siit läbi ei astunud ja seda ei öelnud? Me liigume siin iga päev ringi ja väga lihtne oleks olnud meid lihtsalt korraks kõrvale kutsuda, nii et ka meie oleks saanud omapoolse seisukoha esitada,» ütles ta.

Hedegårdi koduõuel lehvis Ameerika lipp nimelt seetõttu, et perele meeldib väga kõik ameerikalik.

«Me tunneme, et kuulume Ameerika kultuuri, kuigi elame Taanis,» kommenteeris pereema.

«Ma saaksin aru, kui meil lehviks siin natside või ISISe lipp, aga see on ju Ameerika oma. Me lihtsalt ei saa aru. Tõenäoliselt kaebasid nad seetõttu, et nad ei tunneta end osana sellest kultuurist,» ütles ta.

Mõned erandid Taani lipuseaduses siiski on – näiteks võib heisata Gröönimaa ja Fääri saarte lipu, aga ka teiste Skandinaavia maade lippe või siis ELi ja maailmaorganisatsiooni ÜRO lipu, täheldatakse justiitsministeeriumi eeskirjades.

Juhul kui siiski antakse luba lehvitada ka teiste riikide lippe, on selle tingimuseks, et selle kõrval on mastis ka vähemalt sama suur Taani lipp.

Välisriikide lipu heiskamise keeld Taanis pärineb aastast 1915.

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles