Rael Artel tõmbas Tartu kunstimuuseumi direktorina otsad kokku

Raimu Hanson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Rael Artel kunstimuuseumi Vallikraavi tänava maja ukse juures.
Rael Artel kunstimuuseumi Vallikraavi tänava maja ukse juures. Foto: Margus Ansu

Tartu kunstimuuseumi direktor Rael Artel lõpetas selles ametis täna töö ning andis uuele direktorile Signe Kivile muuseumi üle eile. «Andsin üle muuseumi tegevust puudutava dokumentatsiooni, tutvustasin nii sisu- kui haldustööd,» ütles Artel. «Samuti tegime põgusa ringkäigu kõigis hoonetes ja ma tutvustasin talle töötajaid.»

Signe Kivi asub Tartu kunstimuuseumi direktorina tööle 26. juunil. Millised olid Rael Arteli viimased tegevused sellel ametikohal?

«Eks viimased kuud ongi kulunud otsade kokkutõmbamiseks ja üleandmise ettevalmistamiseks,» ütles Artel. «Minu viimaseks erialaseks panuseks jäi «See on kunsti- ja värviraamat lastele», mis on meie kogude põhjal koostatud ja Viktor Guroviga koostöös sündinud kunstiraamat lastele. Aga eks jooksvad ülesanded saatsid mind eilse õhtuni.»

Mõeldes uue direktori tulekule

Mida huvitavat kavandas praegune direktor tuleva aasta näituseprogrammi? «Olen end teadlikult tagasi hoidnud näituseprogrammi sisulisest kavandamisest, pigem on minu rolliks olnud näitusteosakonna noorte kuraatorite ideedele tagasiside andmine, võimalikult konstruktiivne kriitika nende mõtetele ja maitsele,» vastas Artel. «Püüdsin viimase poole aasta jooksul panna nad olukorda, kus nad peavadki konkreetselt ise programmi tegema. Püüdsin nad ette valmistada võimaluseks, et uus direktor pole kogenud kuraator ning tal puudub artistic directori ambitsioon.»

Töökohustustest vabana kavatseb Rael Artel kõigepealt puhata ja nautida Eestimaa suve nii palju kui võimalik. Ta tahab olla kodus maal ja käia sõpradel külas. «Mis puudutab edasist, siis eks ma tegutsen oma valitud erialal,» lisas ta. «Praegu on pooleli kaks trükist, tellitud on üks näituseprojekt. Võtan rahulikult ja vaatan ringi, et mis mind üldse huvitaks ning mida teha sooviksin.»

Läkitus kunstiringkondadele

Seoses lahkumisega Tartu kunstimuuseumi direktori ametikohalt saatis ta kunstiringkondadele läkituse.

«Täna, 22. juunil oli minu viimane tööpäev Tartu kunstimuuseumis. On olnud ülimalt intensiivne, põnev, õpetlik ja hull aeg need neli aastat ja paar kuud, mil Tartus olen töötanud. Olen õppinud, läbi mõelnud, läbi teinud ja läbi elanud nii palju erinevat, et kõik korraga ei meenugi. Rohkem kui neli aastat tagasi alustasin oma tööd Vallikraavi tänava hoones, milles muuseum on paiknenud alates 1945. aastast, täna kolin oma asjad välja muuseumi Rüütli tänava üürikontorist.»

Järgnevalt pani ta läkitusse kirja loendi, milles on põnevamad sündmused, tööd ja tegemised, mis talle esimesena nendest neljast aastast meenuvad:

- igati tasakaalustatud näituseprogrammi väljatöötamine ja ellurakendamine Tartu kunstimuuseumi tingimustes;

- paljud väga erinevad huvitavad trükised ja põnevad koostööd seoses kunstitrükiste koostamise, kujundamise ja kirjastamisega;

- muuseumi 75. aastapäeva pidustused;

- muuseumipoe käimatõmbamine kolleegide, kunstnike ja vabatahtlike abiga;

- näituse «Minu Poola» skandaal ja kinnitus teadmisele, et kunst võib muuta maailma;

- muuseumi uue visuaalse identiteedi ja kodulehte väljatöötamine;

- muuseumi struktuuri, põhidokumentide ja kõigi ametijuhendite kaasajastamine;

- näitusemaja muutmine oluliselt külastajasõbralikumaks (muuseumipood, garderoob, invalift, õppeklass, värskendatud tööruumid ja võimalus külastada muuseumi neljapäeviti kella 21ni);

- sissevaated Tartu lähiaja kunsti- ja kultuurilukku arhiiviprojektiga «Tartu 88»;

- paljud megalahedad näitused, nagu näiteks Maria Arusoo «Arheoloogiafestival», Nele Ambose konservaatoriprojekt, Anneli Porri fotoprojekt, Malle Leisi, Kiwa, Mare Mikoffi, Laura Põllu, Marge Monko ja Tõnis Saadoja võimsad näitused, Tiiu Talvistu ja Tiina Abeli laiahaardelised perspektiivid Eesti kunstile Tartu kunstimuuseumi kogude põhjal;

- aunimetus «Tartu kultuurikandja» muuseumile kutselise koosluse kategoorias;

- popid haridusprogrammid, lastelaagrid, loengud ja koosviibimised kõige erinevamate inimestega.

«Ja ilmselt väga palju muud, mis kohe pähe ei tule,» lõpeb Rael Arteli loend.

Läkituse lõpetavad tänusõnad paljudele, kes on teda ja Tartu kunstimuuseumi neljal aastal usaldanud ja toetanud, koostööd teinud ja kaasa aidanud. Ühtlasi lubab ta vaatamata muuseumist lahkumisele töötada ikka edasi kunsti ja ekspositsioonide valdkonnas ning olla avatud koostööpakkumistele seoses kunstiväljapanekute, -trükiste ja muu seesugusega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles