Professor: meedia suunas oma tähelepanu Veerpalu küsimuses valesse kohta

Kadri Ratt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Psühholoog Jüri Allik
Psühholoog Jüri Allik Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi juhi, professor Jüri Alliku sõnul saab inimeste meediavaenulikkust Andrus Veerpalu dopinguküsimuses selgitada sellega, et ajakirjanikud suunasid oma tähelepanu tema hinnangul valesse kohta ja rikkusid sellega süütuse presumptsiooni.

Kuna meedia hakkas otsima vastust küsimusele, kas Veerpalu on süüdi, nägi rahvas selles tema hinnangul ebaõiglust ja reageeris vastavalt.

«Meedia oleks pidanud suunama oma huvi rahvusvahelise spordi bürokraatide vastu, kes on tekitanud täiesti sürrealistliku olukorra - sportlased peavad tõestama oma süütust olukorras, kus nende süü oleks tõestatud ilma vähimagi kahtluseta. See algab näiteks täiesti mõistusevastasest piirangust hemoglobiini tasemele, mis võib paljude sportlaste juures olla alla organismi loomuliku taseme,» selgitas Allik.

Iga keelatud aine puhul, mida organism ise toodab ja mida pole võimalik eristada loomulikust foonist, peaks professori sõnul just WADA [Maailma Antidopingu Agentuur - toim.] tõestama ilma vähimagi kahtluseta, et see aine sattus organismi kunstlikul teel. Seda aga praegu kasutatav kasvuhormoonitest Alliku sõnul ei võimalda.

WADA ülbusest annab tema hinnangul tunnistust ka nende idee kaotada ära B proov. «Kui on isegi vaid ühel juhul miljonist võimalik, et A ja B proovi tulemused erinevad, siis peaks see ikkagi jääma, et olla kindel, et tegemist pole mõõtmisveaga,» leidis Allik.

Põhjus, miks inimesed Veerpalu dopinguskandaali nii emotsionaalselt suhtuvad, on Alliku sõnul selles, et Veerpalu oli ja on eestlaste tõeline kangelane - meeletu töötegija, kes oma visadusega jõudis maailma parimaks suusatajaks, samas nii tagasihoidlik, sümpaatne ja perele keskendunud.

Allik usub, et iga eestlane on varjatult ihanud olla tema sarnane. «Nüüd tahetakse meilt see ideaal ära võtta. Seepärast võetakse seda väga isiklikult. Kõige suurem tragöödia oleks selles, kui Veerpalu oli tõesti teadlik, et talle seda kasvuhormooni on süstitud. Me kõik tahame uskuda, et Veerpalu oli siiras ja tal pole tõesti aimu, kuidas see kasvuhormooni sisaldus veres nii kõrgeks sai,» rääkis Allik.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles