Haapsalu ja Tšaikovski

Ia Remmel
, ajakirja Muusika peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pjotr Tšaikovski ooperi «Jolanta» ettekanne Moskva Novaja Opera esituses Haapsalu Tšaikovski festivalil.
Pjotr Tšaikovski ooperi «Jolanta» ettekanne Moskva Novaja Opera esituses Haapsalu Tšaikovski festivalil. Foto: Gunnar Laak

Rohkem kui pool aastat tagasi hakkas näha olema infot Haapsalu Tšaikovski festivalist ning meelde jäi festivali logo – vägagi õnnestunud visuaalne kujund, mis loob allusioone küll merega, maheda suve, rooside ja romantikaga. Mõtlesin, et Eesti Kontsert rajab veel ühe rahamahuka projekti Saaremaa ooperipäevade kõrvale ja et kas teine nii suure eelarvega projekt ennast ka õigustab. Olles nüüd festivali mõned päevad kohapeal jälginud, võin öelda, et õigustab küll.

Ideest

Niisugust seost ajatu maailmaheliloojaga nagu Haapsalul Pjotr Tšaikovskiga pole paljudel suurematelgi linnadel. Enamgi veel, see maailmahelilooja on loonud Haapsalust ka muusikateose – klaveritükli «Souvenir de Hapsal» («Mälestusi Haapsalust») – ning kasutanud siin kuuldud viisi «Kallis Mari» oma kõige kuulsamas, ikoonilises kuuendas sümfoonias.

Ka meeleolukaid kontserdikohti on Haapsalus piisavalt: kuursaal, Läänemaa ühisgümnaasiumi klassitsistlikus stiilis saal, kultuurikeskuse suur saal, 13. sajandist pärinev toomkirik ja muidugi piiskopilinnus, mille kohta Jüri Kuuskemaa on öelnud, et see on Haapsalule sama, mis Ateenale Akropolis – mineviku suursugune ja dramaatiline mälestusmärk. (Tšaikovski festivalist üks osa olid ka Kuuskemaa ekskursioonid Haapsalu Tšaikovski radadel, kus grupid ülikiiresti täitusid.)

Kuigi festivali kava koosnes ainult Tšaikovski muusikast, ei väsinud sellest. Tšaikovski ülimalt suures loomepärandis on ju kõike, klaveripaladest, soololauludest ja instrumentaalkontsertidest suurte sümfooniliste teoste ja ooperiteni. Selle muusika ajatu ilu kõlas praegusele ajale omaste eksperimentide kõrval järsku väga värskelt. Polnud vaja ei kaasajastamist ega millegagi kokku segamist. Tõsi, üks eksperimentaalne kontsert siiski oli – Tšaikovski jazz’is –, kuid üldistes proportsioonidesmõjus seegi väikese vajaliku piprana.

Kõiges toimunus oli väga sümpaatselt märgata ka linna toetust, samuti on festivalil mitmeid tugevaid sponsoreid. Kuna Tšaikovski on Venemaa kõige jumaldatum helilooja, oli väga hea mõte kohe kaasata ka vene muusikuid. Esimese festivali kandvaks jõuks oligi Moskva Novaja Opera.

Muusikasündmustest

Festivali keskseks sündmuseks olid kaks hiiglaslikku vabaõhukontserti Haapsalu piiskopilinnuses. Neist esimesel tulid ettekandele kuulsamast kuulsam Tšaikovski esimene klaverikontsert ja helilooja luigelaul, kuues sümfoonia ning teisel ooper «Jolanta». Väga romantiliselt meeleolukaks oleks võinud kujuneda «Luikede järv» Väikese viigi ujuvlaval, kuid kahjuks pani Eestimaa heitlik ilm sellele oma piirid. Luiged toodi üle piiskopilinnuse vabaõhulavale, kus oli vähemalt katus pea kohal.

Mõlema vabaõhukontserdi sisustas Moskva Novaja Opera, klaverisolistiks Kalle Randalu. Novaja Opera solistide päralt oli ka Tšaikovski romansside kontsert Läänemaa ühisgümnaasiumi saalis. Minu tutvus Moskva kollektiiviga kulges järjest tõusvas joones. Tšaikovski romansside kontsert pakkus meeldivaid äratundmishetki, kuid lauljaid pidasin sel hetkel keskmiselt tugevateks.

Tšaikovski esimese klaverikontserdi kandis välja ning muutis elamuslikuks eelkõige meie suurepärane Kalle Randalu. Kuid kontserdi teises pooles kõlas kuues sümfoonia järsku nii, nagu see olema peakski, kus mahlakalt intensiivne keelpillirühm joonistab välja Tšaikovski, geniaalse meloodiaandega meistri magusvalusaid teemasid, väledate näppude alt paiskub õhkukummaline viie peale minev valss, mis toob silme ette hiilgavad ballid, ning lõpuks viimase osa ahastavad unisoonid, mis järsku katkevad, nii nagu helilooja elugi.

Kalle Randalu esinemas Tšaikovski festivalil Haapsalus.
Kalle Randalu esinemas Tšaikovski festivalil Haapsalus. Foto: Gunnar Laak

Ja minu selle aasta üheks tippelamuseks jääb kontsert Haapsalu toomkirikus, kus Kalle Randalu mängis lausa täiuslikult Tšaikovski nüüd ilmselt festivali signatuuriks kujunevat klaveritsüklit «Souvenir du Hapsal» ning Novaja Opera orkestri keelpillikoosseis vaimustavalt üht Tšaikovski imekauneimat orkestriteost, serenaadi keelpillidele.

Ülimalt huvitav oli sama kollektiivi esituses kuulata ka Tšaikovski mitte just sagedasti esitatavat ooperit «Jolanta». See ei olnud üksnes kontsertettekanne, vaid osaliselt ka lavastatud ja kostümeeritud. Seda oli just parajalt ja maitsekalt ning see andis esitusele palju juurde.

Olen alati igatsenud nii meie rahvusooperis kui ka mujal näha ikka esirinnas oleva itaalia ooperi kõrval ka teiste maade ooperikunsti, olgu selleks siis prantsuse ooper, Wagner või vene vägagi arvukas ja põnev ooperivaramu. Tšaikovski ooperitest mängitakse pidevalt «Jevgeni Oneginit» ja «Padaemandat», oopereid on aga tema loomingunimekirjas kokku 11. Esimest neist, «Vojevoodi» olevat ta kirjutanud siinsamas Haapsaluski.

«Jolanta» on Tšaikovski viimane ooper, lugu pimedast printsessist, keda armastus teeb taas nägijaks. Ooper on oma ulatuselt kammerlik ja mõjub väga terviklikult. Siinkohal laenan tsitaadi teost esitanud dirigendilt: ««Jolanta» on Tšaikovski loomingu hulgas kõige sügavam ja peenem. Tegelasi iseloomustab moraalne puhtus ja üllus, millest tänapäeva maailmas on puudus. Muusika on väga dramaatiline, ent samas kerge ja särav.»

«Jolanta» ettekanne oli nauditav ning vaimustusest kantud. Lauljate koosseisus oli eriti hea häälematerjali ja esitajaomadustega osatäitjaid kui ka neid, kes tegid lihtsalt oma tubli soorituse, kuid tase oli kõikjal hea ja ühtlane.

Publikust

Festivalil oli mõeldud ka lastele. Nemad said kultuurikeskuses kuulata-vaadata Tšaikovski klaveritsükli «Aastaajad» teemalist etendust «Neli heldet haldjat». Seal lõid kaasa mitme muusikakooli suuremad ja väiksemad muusikud ning noored baleriinid Tallinna balletikoolist. Idee autor on pianist Diana Liiv, etenduse peaosa täitis võluvalt nii pianisti kui baleriinina üles astunud Tallinna muusikakeskkooli õpilane Kärt Mikalai.

Festivalil oli soe, vaimustuv ja kaasaelav publik, kes tervitas esinejaid soojade aplauside ja hõigetega ning püsti tõustes. Publikut oli arvukalt, nii mitmedki kontserdid olid välja müüdud. Ka vabaõhukontserdid olid külmast ja vihmasest ilmast hoolimata rahvast täis. Ilusate ilmadega poleks piiskopilinnuse hoovi kõik soovijad kindlasti ära mahtunud. Ja palju oli kohalikku publikut, mitte soome ja rootsi keelt kõnelevaid kuulajaid, keda saab hulgi näha näiteks Saaremaa ooperipäevadel. Kõik see kokku tähendab, et esimene Haapsalu Tšaikovski festival läks korda. Ja ka seda, et üritus peaks toimuma ka edaspidi.

***

Tšaikovski festival

Haapsalus 28. juunist 1. juulini

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles