/nginx/o/2017/07/11/6882861t1h0454.jpg)
Sotsiaalministeerium saatis kooskõlastusringile vanemahüvitise muudatused, millega isad saavad 30 päeva pikkuse täiendava vanemahüvitise. Isata lastelt ei võeta küll midagi ära, kuid see tähendab, et neile jääb kehtima senine 18 kuu pikkune hüvitise saamise õigus, kui kahe vanemaga perekonnal on võimalus kuu kauem toetatult vanemaga kodus olla.
Kooskõlastusringile saadetud eelnõus kavatsetakse täiendada perehüvitiste seaduse vanemahüvitise saamise õiguse paragrahvi, millega sätestatakse, et esimesed 30 päeva isale määratud vanemahüvitisest loetakse isa täiendavaks vanemahüvitiseks.
Tallinna linnavolikogu Reformierakonna fraktsiooni aseesimehe Õnne Pillaku sõnul on vale, et vanemahüvitise muudatuste tulemusel saavad üksikvanemad lühemat vanemahüvitist, kui kahe vanemaga pered.
«Miks on nii, et ühe vanemaga lapsed on riigi silmis kehvemad? Just sellise sõnumi annab praegune valitsusliit, pakkudes isata lastele kuu võrra vähem rahaliselt toetatud võimalust oma vanemaga kodus olla,» küsis Pillak.
Pillaku sõnul on väide, et isata lastelt ei võeta midagi ära, poolik tõde. «Reaalsus on, et muudatuse tulemusel toetab riik tulevikus üksikvanemate lapsi rahaliselt 18 kuud, samal ajal kahe vanemaga lapsed saavad 19-kuuse vanemahüvitise,» selgitas ta.
Ministeerium: eesmärk on toetada hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist
Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna perepoliitika juhi Pirjo Turki sõnul on eelnõu peaeesmärk toetada eelkõige hoolduskoormuse ühtlasemat jaotumist lapse ema ja isa vahel ning teisalt luua täiendavaid võimalusi töö- ja pereelu hõlpsamaks ühitamiseks.
Turki selgitusel on isade täiendava vanemahüvitise kehtestamise eesmärk olnud toetada isade osalust lapse kasvatamisel. «Teiste riikide kogemus on näidanud, et isade nii-öelda individuaalõiguse kehtestamine suurendab isade osalust lapse eest hoolitsemisel ja julgustab ka pikemalt kui kuu vanemapuhkusel olema,» kommenteeris ta.
Tema sõnul võib isade täiendavat õigust vanemahüvitisele pidada isade individuaalseks õiguseks ja seetõttu ei ole see periood ja hüvitis kellelegi teisele ülekantav, niisamuti nagu pole isadele ülekantav emade individuaalõigus rasedus- ja sünnituspuhkuseks.
Üksikvanemaid toetab riik
Turk selgitas, et üksikvanemate ja nende laste toetamiseks on riigi poolt loodud elatisabi skeem, mis tähendab, et kui üks vanematest ei täida lapsele elatise maksmise nõuet, on teisel vanemal võimalik pöörduda elatise saamiseks kohtusse.
«Juhul, kui lapse kasuks tehakse elatise väljamõistmiseks kohtuotsus, ent täitemenetluse raames elatise nõuet täita ei õnnestu, maksab riik last üksi kasvatavale vanemale igakuiselt kuni 100 eurot. Nimetatud summa nõuab riik elatisabi võlgnikult ise sisse. Kui aga võlgnikult õnnestub elatise võlgnevus sisse nõuda, kaetakse sellest esmalt lapse saamata jäänud elatis ning seejärel riigi poolt elatisabina makstud summa,» selgitas perepoliitika juht.
Eelnõus välja pakutud muudatused: