Vanuritel on teadagi suur vastumeelsus uue tehnika suhtes, kuid aina enam leiavad nad nüüd end üha kasvava robootikaturu sihtgrupina.
Video: kas robotist saab vanaema järgmine parim sõber?
12. juuli 2017, 15:05
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paljud tehnoloogiaettevõtteid ja idufirmad uurivad, kuidas võiks kasutada roboteid vanurite hooldamisel. Vanad inimesed, kes elavad sageli üksinda, tunnevad ennast nii mõnigi kord üksildase ja õnnetuna, kirjutab CNN.
Teisipäeval teatas Iisraelis paiknev iduettevõte Intuition Robotics, et neil õnnestus oma investoritelt saada 14 miljonit dollarit. Investorite hulka kuulub ka Toyota Uurimisinstituut, mis investeerib isesõitvatesse autodesse ja kodurobotitesse.
Seekordse investeeringu eesmärgiks on välja arendada seltsirobot ElliQ.
ElliQ on laua peal istuv tark multimeedia platvorm, kelle tööülesannete hulka kuulub näiteks side vahendamine perekonnaga, meeldetuletuste haldamine ja fotode vahendamine. Intuition Robotics'i juht Dor Skuler märkas, et tema tütred saatsid vanaemale parema meelega selfie'sid kui helistasid ning nii tekkis tal mõte fotosid vahetada.
«Inimesed suhtlevad tänapäeval üksteisega kogu aeg, kuid vanavanematele helistatakse ikka pigem harva,» ütles Skuler. «ElliQ muudab vanaemaga suhtlemise lihtsamaks ja vahetumaks.»
ElliQ teeb ka vanainimesele ettepanekuid eri tegevusteks, et hoida neid aktiivsena. Näiteks võib robot pakkuda välja jalutuskäigu või muusika kuulamise. Roboti ülesandeks hakkab olema vähendada ka vanurit hooldava inimese stressi, jagades näiteks meeldetuletusi arstiaegadest.
Selleks, et taoline tehnika pääseks löögile, tuleb enne aga võita vanurite poolehoid. 2014. aasta uuringu järgi ei kasuta neli vanurit kümnest isegi internetti. Robotiga seltsimine oleks paljude jaoks väga suur samm.
Skuler üritab luua roboteid, mis ei mõjuks vanadele inimestele liiga võõristavalt ja muudaks nad nii uuele tehnikale vastuvõtlikumaks. Erinevad ettevõtted on lähenenud sellele väljakutsele eri moodi.
Näiteks Blue Frog Robotics, kes annab hiljemalt sel aastal välja oma seltsiroboti Buddy, leidis, et parim viis seltsirobotite müügiks, on anda neile kuulsate popkultuuris nähtud robotite välimus (Star Wars ja Pixari Wall-E näiteks). Buddy küljes on ka suur ekraan, mis näitab enamasti naeratavat nägu. Robot pakub Skype'i-ühendust, tuvastab kukkumisi ja tuletab meelde, et ravimeid tuleks võtta.
Omakorda teistmoodi on asjale lähenenud Hasbro, kes on otsustanud panustada armsaid loomi meenutavatesse robotitesse. Hasbro loomad reageerivad näiteks puudutustele - kassid nurruvad ja koerad hauguvad. Vanuritele üldiselt väga meeldivad loomad ja robootiliste loomadega pole ka seda probleemi, et nad on osas elukohtades keelatud.
IBM on leidnud aga, et robotid kui sellised ei pruugigi olla kõige parem lahendus ja otsustanud arendada hoopis targa kodu süsteeme, mis võiks vanureid jälgida läbi andurite, et neid paremini mõista ja aidata.
Mille täpselt vanurid kõige paremini omaks võtavad, pole siinkohal veel täpselt teada, kuid arvestades robootika arengu kiirust ja demograafilist olukorda, võib üpris julgelt väita, et tulevikus hoolitsevad vanurite eest vähemalt mingit sorti targad süsteemid.