Eesti suurim purjetamisvõistlus Muhu väina regatt tähistab sel aastal 60 aasta juubelit. Sel puhul on paslik visata pilk ajalukku ja rääkida nendega, kes olnud osalised esimestes regattides või olnud seotud regati sünniga. Mälestustest kooruvad välja nii koomilised kui ka kurvemapoolsed lood julgeolekuorganite paanilisest hirmust Rootsi põgenemise ees või sellest, kuidas tantsiti Saaremaa kankaani. Ja sellest, et aus mäng oli võidust tähtsam.
Ülo Vooglaid (81)
Emeriitprofessor Ülo Vooglaid tegi kaasa kõige esimese Muhu väina regati 1958. aastal. Ja veel mitmed pärast seda. Vooglaid oli ka üks regati idee algatajatest. Just tema oli see, kes käis julgeolekukomitees võistluse jaoks luba küsimas. Sest sel ajal ei tohtinud igaüks avamerele purjetama minna. See ei meeldinud võimudele. «Noorem põlvkond ei kujuta ettegi, aga tollal oli Tallinna lahel ees rauast trossidest võrkaed, millest välja saamiseks sõitis puksiir ees. See oli üldse suuremat sorti ime, et see regatt toimuma hakkas. Aga julgeoleku mehed olid kaasas ja hoidsid kõigel silma peal. Neil oli suur hirm, et kohe kui merele saadakse, purjetame kohe Rootsi,» meenutab Vooglaid. Vooglaid sõitis ava-aastal jahil Brigitta. Ja võitis.
Julgeolekumehed ütlesid aga pärast esimest regatti, et tehke järgmisel aastal veel. Ja nii ongi juba 60 aastat tehtud.