Tallinna Sadam otsustas viia rahavaidluse ettevõtte eksjuhi Allan Kiiliga riigikohtusse.
Tallinna Sadam viis rahavaidluse Kiiliga riigikohtusse (1)
16. juuli 2017, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Maakohus rahuldas 16. jaanuaril korruptsiooniskandaali tõttu Tallinna Sadama juhatuse liikme ametikoha kaotanud Kiili hagi oma endise tööandja vastu ning mõistis Kiili kasuks välja 24 000 eurot põhivõlgnevuse ja ligi 800 eurot viiviste katteks.
Nõude aluseks oli Kiili ja Tallinna Sadama vahel juhatuse liikme lepingus märgitud kokkulepe, mille järgi oli Kiilil keelatud 12 kuu jooksul pärast lepingu lõppemist töötada või osutada Tallinna Sadama konkurentidele teenuseid. Selle eest nägi leping Kiilile ette hüvitise maksmist ühe aasta jooksul, kuid Tallinna Sadam seda ei teinud.
Tallinna Sadam ei leppinud maakohtu lahendiga ja esitas apellatsioonkaebuse Tallinna ringkonnakohtusse, mis arutas seda 17. mail. 9. juunil kuulutatud otsuse järgi jättis ringkonnakohus maakohtu lahendi jõusse.
Nüüd on Tallinna Sadam viinud vaidluse riigikohtusse. «AS Tallinna Sadam palub tühistada Tallinna ringkonnakohtu 9. juuni ja Harju maakohtu 16. jaanuari kohtuotsused,» kinnitas BNS-ile Tallinna Sadama õigusosakonna juhataja Erly Lüdig.
Kaitsepolitsei pidas Tallinna Sadama juhatuse endised liikmed Allan Kiili ja Ain Kaljuranna kinni tunamullu 26. augustil. Samal päeval peeti kinni ka kolm altkäemaksu andmises ja kolm selle vahendamises kahtlustatavat. Nemad pääsesid sama aasta 28. augustiks kõik vabadusse. Hiljem on kahtlustuse saanud ka kaks Poola laevatehasega seotud isikut, samuti toimub menetlus Türgi suunal.
Riigiprokuratuuri kinnitusel käivitus kriminaalmenetlus Kiili ja Kaljuranna tegevuse uurimiseks küll 2016. aastal, kuid kogutud tõendid annavad alust arvata, et võimalikud korruptiivsed tehingud ulatuvad juba aastasse 2009.
Kahtlustuse keskne tehing on riigiprokuratuuri kinnitusel parvlaevahange ning uurimisandmetel tekitab kahtlusi laevade tellimine nii Poolast kui ka Türgist.