Kadunud krutsifiks ilmus kabeli ukse taha

Ambla koguduse õpetaja Tõnu Linnasmäe palub endaga ühendust võtta kõigil, kes krutsifiksi kadumisest, selle ajaloost või tagasi toomisest midagi teavad. Foto: Dmitri Kotjuh / Järva Teataja

Pikanäpumeeste eest pole vara kaitstud ei ilmalikes ega ka pühakodades. Harva juhtub, et aastakümnete eest varastatud ese tagasi tuuakse.

Ambla koguduses 33 aastat õpetajaks olnud Tõnu Linnasmäe läks 12. juuli hommikul kabeli ust avama, kui leidis ukse tagant maast krutsifiksi. Ristilöödud õnnistegija kuju tundus talle väga sarnane kabeli seinalt paar tosinat aastat tagasi varastatuga. «Vargus toimus enne, kui kabel kogudusele tagastati,» täpsustas Linnasmäe.

Kas krutsifiks on seesama, ei saa Linnasmäe esialgu kindlalt väita, kuid suurus näib esmapilgul klappivat. Samuti materjal. Linnasmäe ütlust mööda polnud Ambla kabeli krutsifiks mitte pronksist, vaid tavalisest mustast metallist, mis oli alumiinimumvärviga hõbedaseks võõbatud. Ta arvab Ambla kabeli krutsifiksi vanuseks vähemalt sadakond aastat, kuid mõned detailid viitavad lausa 19. sajandi teise poole sepatööle.

Rahalist väärtust ei usu Linnasmäe kujul siiski eriti olevat. «Kui mõni aasta tagasi ostsin Leedust Ristimäelt Aegviidu kiriku altari ristile palju väiksema vasest kuju, maksis see 25 eurot.»

Et kuju toodi sama kabeli ukse taha, kust ta omal ajal ära viidi, annab Linnasmäe meelest justkui kinnitust, et tegu võiks olla Ambla kabeli krutsifiksiga ning kuju tagasitooja teadis seda isegi. Neil, kes oskavad Ambla kabeli krutsifiksi kadumise, taasleidmise või üldse selle kohta rohkemat öelda, palub Linnasmäe endaga ühendust võtta – kas tulla pastoraati, astuda kirikus juurde või helistada telefonil 5647 1859.

Paide politseijuht Margus Toomsalu ütles, et kui varas toob pihtapandud esemed tagasi, ei muuda see küll vargust olematuks, kuid kahtlemata on tegu kergendava asjaoluga. See, milline on karistus, sõltub varastatud eseme(te) väärtusest. «Alla 200eurose väärtusega eseme puhul on see väärtegu, üle selle kuritegu,» täpsustas ta. Toomsalu nentis, et kuna vargus pandi toime enam kui 20 aastat tagasi, on see seaduse silmis aegunud ja isegi kui teo toimepanija selgub, mingit karistust ta peale südametunnistuse piinade ei saa. «Aga tubli inimene igal juhul, et ta krutsifiksi tagasi tõi,» lausus ta.

Muinsuskaitseameti kunstimälestiste inspektor Grete Nilp lisas, et kirikuvara vargusi tuleb viimastel aastatel õnneks harva ette ning suuremad varguselained on jäänud 1990ndatesse. «Pigem on juhtumeid, kus tundmatu päritoluga ese osutub uurimisel kuskilt mujalt varastatuks,» selgitas ta.

Pikaaegsele kirikuõpetajale Linnasmäele meenub aastatetagune lugu Türi kirikust, kus varastatud altarimaal samuti salapäraselt välja ilmus. «See toodi kilekotiga kiriku ukse taha,» teadis ta öelda.

Vanad ajalehed kinnitavad, et baltisaksa kunstniku A.G. von Pezoldi 1856. aastal valminud altarimaalid «Kolgata» ja «Püha õhtusöömaaeg» varastati Türi Püha Martini kirikust 1990. aastal, kuid need leiti kaheksa aastat hiljem. Maalid asuvad alates 2005. aastast Tori mõisas Järvamaal.

Suvel 1995 rüüstasid Ambla kirikut vargad ja altarimaalid jäid kaduma. «Püha õhtusöömaaeg» saadi siiski varsti kätte ühest autost teel Peterburist Tallinna, aga see oli üle maalitud ja väiksemaks lõigatud. Ennistusfirma taastas endise lõuendi. Samal ööl kui Amblas, taheti ka Järva-Madise kirikusse sisse murda, aga koerad hakkasid haukuma.

Samal aastal nüliti Püha Anna kirikust julmalt altarist välja hinnaline maal «Aita mind, Issand» (1892), mille autor oli Tartu baltisakslasest kunstnik Rudolf Julius v. zur Mühlen, aga maal leiti samal aastal üles ja on ennistatud.

Nüüdseks on ka ristilöödud Kristuse kuju leidnud oma väärika koha vanade pärgade keskel Ambla kabeli seinal. «Seal oligi tühi koht ja juba kaks suve olen mõelnud, et seal võiks õnnistegija kuju olla. On see nüüd siis soovmõtlemise tulemus või ...» jätab Linnasmäe lause lõpetamata.

Järvamaa pühakodadest varastatud ja seni leidmata kunstimälestised

EELK Paide Püha Risti kirik  

• Puidu ja hõbedaga krutsifiks (1827), varastatud 1989. a juulis

• Kaks messingist küünlajalga (19.–20. saj), varastatud ajavahemikus 1992–1994

• Kaks vasest hõbetatud küünlajalga (19. saj II pool), varastatud ajavahemikus 1992–1994

• Kaks messingist ja hõbetatud küünlajalga (19. saj), varastatud 29.10.2003  

• Kaks messingist küünlajalga (1764), varastatud tõenäoliselt 1990–1991 toimunud remondi ajal.

EELK Anna kirik

• Messingist hõbetatud kaks laualühtrit kahe tulega, varastatud 01.12.1991  

• Metallist kaks küünlajalga (19. saj I pool), varastatud 01.01.1976  

• Messingist kroonlühter kaksikkotka figuuri ja üheteistkümne tulega (1654), varastatud 01.01.1976  

EELK Järva-Peetri Püha Peetruse kirik

• Kaks messingist seisulühtrit nelja tulega (19. saj I pool), varastatud 21.06.2001  

EELK Järva-Madise Püha Matteuse kirik

• Messingist seitsme tulega kroonlühter kaksikkotkaga, varastatud 29.02.1976

Allikas: muinsuskaitseamet