Riigi Kinnisvara AS tõstab juba aastaid vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustele iga-aastaselt oma klientide üürihindu ning see puudutab kõiki asutusi, kellele RKAS teenust pakub.
RKAS muudab juba aastaid oma kõigi klientide üürihindu
19. juuli 2017, 16:46
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti Ekspressi rubriigis «Kalju Laiu valitud sahinad» ilmus täna uudisnupp, et RKASi juhatuse liige Tanel Tiits tahab viia Kumu, Eesti Rahva Muuseumi ja veel mitu teist muuseumi üle süsteemile, mis lubab tõsta ühepoolselt üüri vastavalt tarbijahinnaindeksi muudatustele.
Tanel Tiits ütles Postimehele, et selline süsteem kehtib RKASis juba aastaid, et üürihindu korrigeeritakse vastavalt tarbijahinnaindeksi muutustega.
«Meie jaoks ei ole tegemist mingi eriskummalise nähtusega. Me olime väga üllatunud, et me sellisel moel uudisekünnise ületasime. Tõstame üüriportfelli igal aastale ja jutt ei käi ainult kultuuriministeeriumile kuuluvate muuseumide üürihinna korrigeerimisest,» ütles Tiits.
Ta selgitas, et RKAS lähtub riigi kinnisvarastrateegiast ja RKASile püstitatud omaniku ootustest. «Hoonestatud kinnisvara kasutuslepingute tingimusi ja tasusid reguleerib Eestis valitsuse määrus, mis sätestab väga täpselt üürihinna muutmise alused. Mingit RKASi isetegevust siin ei ole,» lausus Tiits.
Määrus kehtib juba kuus aastat, see jõustus 4. augustil 2011. Määrust on aastate jooksul mitu korda muudetud, viimane korrektuur oli 26. jaanuaril 2017.
Kui kinnisvara antakse RKASile, rakendub alguses kaheaastane üleminekuperiood, mille jooksul peab Riigi Kinnisvara AS tagama riigieelarve raha eest kõik teenused. Pärast kahe aasta möödumist muutub üür kulupõhiseks ehk vastavalt teenuste tegelikule hinnale.
RKASil on kõikide klientidega sõlmitud lepingutes klausel, et üürihinda võib vastavalt tarbijahinnaindeksi muutusele igal aastal muuta. Ka sellel muutusel on peal piirang ehk hind ei tohi tõusta rohkem kui kolme protsendi võrra aastas.
Hind võib muutuda ka mõne olemasoleva teenuslepingu lõppemisel. «Näiteks lõpeb mõne ettevõttega heakorrateenuse leping ja me peame tegema uue riigihanke. Kui hind on ajas muutunud, siis peame korrigeerima ka üürilepingu hinda,» selgitas ta.
Tiits möönis, et RKAS teenib ka kasumit. «Üürilepingud on jagatud komponentideks, seal on haldusteenus, tehnohooldus, heakord, remont ja tugiteenused. Lisaks on seal eraldi netoüüri komponent, kus on RKASi omaniku poolt määratud tootlus. RKASi kasum on lepingutes vastavalt üürilepingu sõlmimise ajale erinev, kuid see jääb keskmiselt seitsme protsendi kanti,» ütles Tiits.