Vastukaja: tilliga lõhet ei selgita

, Fontes Palgakonsultatsioonid OÜ palgaanalüütik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Till.
Till. Foto: Raigo Pajula

Eurostati 2007. aasta uuringus öeldi välja: 30,9 protsendiga on Eesti suurima meeste ja naiste palgaerinevusega riik Euroopa Liidus. Selle arvu kohta on nelja aasta jooksul tekkinud hulk müüte, kirjutatud kümneid artikleid, tehtud mitmeid uuringuid ja nüüd lõpuks on jõutud aktsioonideni.


Kahtlemata on «Tilliga ja tillita» kampaania söögikohtades elevust ja rõõmu tekitav. Kusjuures samade söögikohtade juhid ütlevad, et nende ettevõttes töötajatel soo järgi vahet ei tehta ja kõigile makstakse palka võrdsetel alustel...

Aga kui nad teeksid oma ettevõttes Eurostati uuringuga sarnase uuringu – leiaksid kõigi meeste keskmise palga ja võrdleksid seda kõigi naiste keskmise palgaga –, siis kui suur erinevus tuleks?
Fontes on teinud Eesti palgauuringuid järjepidevalt viisteist aastat. 2010. aasta palgauuringus osales meil 190 ettevõtet ja ligi 41 000 ametikohta. Erinevus Eurostati uuringuga on see, et me võrdleme omavahel ühesuguseid töid.

Palgaerinevus on olemas, see jääb umbes 10 protsendi ligi. Kuid ka meie uuringu puhul ei ole tegemist absoluutse tõega. Et absoluutsele tõele võimalikult lähedale jõuda, on vaja võrrelda inimesi, kes töötavad samas ettevõttes samadel ametikohtadel ja kellel on ühesugune erialane ettevalmistus.

Eurostati uuringus toodi välja ka üks teine näitaja – 7,3 protsenti. Eestis on meeste ja naiste tööhõive taseme vahe üks väikseimaid Euroopa Liidus. Kui me võrdleksime ennast Itaaliaga, kus palgaerinevus on 5,1 protsenti (Euroopa Liidu väikseim), siis seal on meeste ja naiste tööhõive vahe 24,1 protsenti.

Lühidalt, mida patriarhaalsem ühiskond, seda väiksem palgalõhe ja suurem tööhõive vahe. Kriitikutele, kes väidavad, et Eesti on väga meestekeskne ühiskond, võiks öelda, et meil pole selleks ajaloolist tausta, meil pole eesti keeles isegi grammatilist sugu.
Kas tegelik probleem ei seisne mitte selles, et kõrgharidusega eesti naised piirduvad vähemaga ja spetsialisti tasemele jõudes loevad oma töökarjääri lõppenuks?


Samal teemal: «Sõnumiga till võitleb palgalõhe vastu», TPM 12.04.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles