Globaalne IT-raport: Eesti tugevused ja nõrkused

Raigo Neudorf
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arengufondi infoühiskonna ekspert Kristjan Rebane.
Arengufondi infoühiskonna ekspert Kristjan Rebane. Foto: Peeter Langovits,

Eile õhtul avaldatud globaalse IT-raporti kohaselt on Eesti üksikute näitajate poolest 138 võrreldava riigi arvestuses edetabeli eesotsas.


Nii on Eesti jätkuvalt maailma esirinnas interneti leviku poolest koolides (2. koht), ettevõtete internetikasutuselt (2.), IT-alase seadusandluse (3.) ja mobiiltelefonide kasutuse (3.) osas.

Enim mahajäämust on näitajates, mis iseloomustavad eraisikute valmisolekut IT vahendeid hankida ja kasutada (78. koht), klastrite arengutaset (91.) ja maksumäära (101.).

Eesti tugevused on jätkuvalt seotud avaliku sektori IT-valmisoleku ja IT kasutusega. Võrreldes eelmise aastaga on Eestis enim paranenud ettevõtete IT kasutamine, seda eelkõige tehnoloogia oskuslikuma tulemusel äri efektiivsemaks muutmisel.

Suurim tagasiminek on aastaga toimunud aga inimeste IT-valmisolekus, mis on mõneti seletatav masus tulemusel tehnoloogiateenuste arvelt kokkuhoidmisega.

Arengufondi infoühiskonna eksperdi Kristjan Rebase sõnul iseloomustab tabeli tipus olevaid riike see, et kõigis nendes riikides on olemas tugev keskkond IKT (info- ja kommunikatsioonitehnoloogia) rakendamiseks, tugev valmisolek tehnoloogiat kasutada kui ka tegelik IKT kasutamine.

Näiteks Singapuri üheks peamiseks eeliseks on tugev riiklik arenguvisioon IKT valdkonnas, USA puhul tõstetakse aga esile tippülikoolide rohkust.

Rebane lisas, et kõik edetabeli tippriigid kuuluvad samas ka kõrge sissetulekuga riikide TOP 30-sse.
 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles