Maaelust kaugenenud rahvast tõmbavad avatud taludesse loomad

Siim Kams
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Anno talu lehmad
Anno talu lehmad Foto: Eero Vabamägi

Iga aastaga üha populaarsemaks muutuvatel avatud talude päeval tõmbavad kõige rohkem huvilisi ligi loomadega talud.

Sel pühapäeval on talud avatud nii saartel kui mandril. Kõige rohkem huvi pakuvad majapidamised, kus saab tutvuda loomadega ning kuhu tavapäraselt ei satu, rääkis maaeluministeeriumi avalike suhete osakonna nõunik Karolin Lillemäe.

Kõik kolm 2016. aasta kõige populaarsemat farmi pakkusid võimalust tutvuda nii suurte kui ka väikeste taluloomadega.

Ühe mulluse külastajamagneti, Andre farmi perenaise Eerika Pääbuse sõnul ootab nende meeskond huviga peagi algavaid talupäevi ning on eesootavaks mölluks valmis.

Farmis käib külalisi sülelastest täiskasvanuteni. «Lasteaiaealised, kes tulevad sisse, panevad jooksu ja nutavad õues tükk aega, aga pärast ei taha välja enam minna,» lisas perenaine.

Tihtipeale leidub külastajaid, kes talulooma oma ihusilmaga varem näinudki pole, jutustas Pääbus. «Näiteks üks tütarlaps seisis vasikate bokside ees, vasikad rivis ja ütles, et teil on nii armsad varsad [varss on kuni üheaastane hobune]. Ja siis läks tükk aega seletamiseks, et see ei ole varss, see on vasikas!»

Andre farm pakub külalistele ka erinevaid talutooteid, sealhulgas toorpiima. «Selle peale tõstis üks tüdruk käe üles ja ütles, et tema seda piima ei joo. Küsisin, et mis piima sina siis jood? Tüdruk vastas, et tema joob Selveri piima,» meenutas Pääbus mullust avatud talude päeva.

Suur külalistehulk taluperenaise sõnul loomi ei hirmuta. «Kui lehmad juba näevad, et keegi on lauta tulnud, siis kohe joostakse kohale, teavad, et saavad leiba ja saia,» kirjeldas ta.

Üle kogu Eesti kolmandat korda toimuval avatud talude päeval saab uurida põllutehnikat, tutvuda taluloomadega, külastada põllusafarit, näha teraviljakasvatust ning osaleda erinevates töötubades. Roosioja talus saab tutvuda ligikaudu 300 roosisordiga, Pollioja talu plaanib tibude koorumise 23. juulile, tõstis Lillemäe esile huvitavamaid kohti.

Esimest korda on sellel aastal on kasutusel ka kaks nutirakendust: LiveTeam ja Navicup, mis aitavad huvilistel talude vahel navigeerida, samuti on võimalik osta Olerexi ja Alexela tanklatest paberkaarte.

Sellel aastal osaleb projektis 280 talu üle kogu Eesti, mullu osales 234 talu ning kokku käis taluelu uurimas umbes 85 000 külastajat. 2015. aastal käis 148 talus umbes 45 000 külastajat.

Kõige enam külastajaid – 3200 – käis mullu Ida-Virumaal, keskerakondlasest poliitiku Martin Repinski Konju mõisa talus. Harjumaal asuvat Esko talu külastas 2050 ja Tartumaal asuvat Andre Farmi 2000 inimest. Külastajate arvu poolest mahtusid esikümnesse veel Saidafarm OÜ Harjumaal (1570), Madila Mahetalu Harjumaal (1500), Saksa talu pood Saaremaal (1400), Sepa talu Põlvamaal (1200), OÜ Voore Farm (1093) ja Arkna mõis (1050) Lääne-Virumaal ning Nopri talu (1050) Võrumaal.

Maaeluministeerium soovitab külastajatele kindlasti vastavalt ilmale riietuda, eelnevalt talude programmidega tutvuda, koduloomad koju jätta ning kaasa võtta sularaha, hea tuju ja uudishimulik meel.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles