Kui reservõppekogunemise Siil keskmine kohaletulnute arv oli 66 protsenti, siis reservjalaväepataljoni pioneerirühma komplekteeritus oli pea sajaprotsendiline, 32 mehest tuli kohale tervelt 30, kahel tulemata jäänud mehel oli kõrvale jäämiseks tõsised põhjused.
2003. aastal Tapa väljaõppekeskuses ajateenistust alustanud pioneerirühma
iseloomustab erakordselt tugev meeskonnavaim ja positiivsed kogemused ühiselt läbitud ajateenistusest, vahendas kaitsejõudude peastaap.
Toonased rühmaülemad kapten Kaspar Saul ja kapten Madis Nõmme oskasid meisse puhuda erakordse tunde ning soovi koos tegutseda. Väljaõpe viidi läbi põnevalt ja see meeldis meile, põhjendas pioneerirühma tänane ülema abi lipnik Kaimar Kaljuste.
Lipnik Kaljuste sõnul sai pärast õppekogunemise kutse saamist ühendust võetud jaoülematega, kes oma korda ärgitasid oma allüksuse mehi kohale tulema.
Õppusega Siil jäid pioneerirühma liikmed rahule ja on valmis ka edaspidi koos välja tulema.
29. septembril Pärnus alanud ja sellel nädalal Lääne-Virumaal kaitseväe
keskpolügoonil kulmineerunud reservõppekogunemine Siil on viimase kümnendi suurim reservõppus.
Reservjalaväepataljoni kokkuharjutamine algas reservohvitseride kogunemisega, teisel nädalal liitusid väljaõppega reservallohvitserid ning erialaspetsialistid. 13. oktoobril viidi läbi reakoosseisu tulekuga pataljoni lõplik formeerimine.
Õppuse Siil käigus testib kaitsevägi sõjalise valmisoleku tõstmist ja mobilisatsiooni läbiviimist, õppekogunemisel värskendatakse reservväelaste teadmisi kaitseväest. Reservõppekogunemisel osalejateks on 80 protsendi ulatuses 2004. aastal ajateenistuse lõpetanud.
Kuna reserv on Eesti sõjalise riigikaitse selgroog, siis on õppekogunemisel
osalemine loogiline jätk kunagi läbitud ajateenistusele. Tulevikus on plaanis
korraldada reservväelaste õppusi igal aastal ja suurendada järjekindlalt
õppekogunemistele kutsutavate reservväelaste hulka.