Rootsis asüüli taotlev lihashaiguse käes kannatav vene ajakirjanik võidakse Eestisse saata

Inna-Katrin Hein
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ratastoolis mees. Pilt on illustratiivne.
Ratastoolis mees. Pilt on illustratiivne. Foto: Panther Media/Scanpix

Venemaa noor ajakirjanik Andrei Porošin, kes kannatab raske lihashaiguse all, palus Rootsis asüüli, kuna tema sõnul on tal Venemaal eluohtlik, sest ta kritiseeris president Vladimir Putini režiimi.

Kuid 23-aastast Porošinit võib Euroopa Liidu Dublini regulatsiooni järgi oodata ees Rootsist väljasaatmine, kuna Eesti oli esimene ELi riik, kuhu ta Venemaalt Peterburist laevaga saabus, edastab Aftonbladet.

Ratastoolis venelane paigutati pärast Vattholma hooldekodus olemist elama Stockholmi põhjaosas Märstas asuvasse Rootsi migratsiooniameti asüülitaotlejate varjupaiga ühte tuppa, mis Porošini sõnul on ta haiguse, seljalihaste atroofia ehk kõhetumise tõttu sobimatu.

Mees lisas, et ta vajab ööpäevaringset hooldusteenust, ta ei saa ilma abita WCsse, pesema ega suuda riietuda.

«Mul ei ole lihaseid, seega vajan ööpäevaringset abi, et saada eluga hakkama,» teatas venelane.

Lisaks kannab ta erilist meditsiinilist korsetti, mis aitab ta keha püstiasendis hoida ja seda tuleb talle selga aidata. 

«Minu tuba on üsna väike ja lihashaiguse tõttu vajan palju värsket õhku, kuid ma pääsen õue vaid paariks tunniks päevas. Mind toodi siia viis päeva tagasi ja ma ei ole pesema pääsenud, see on suur probleem,» sõnas mees.

Porošini advokaadi Mark Safarjani teatel on ta kliendi seisund selline, et vale liigutus või pinge võib ta elu ohtu seada, tekitades sisemise verejooksu. Kui ta peaks aga väljasaatmiseks pandama laevale või lennukile, siis võib ta surra.

Aftonbladeti ajakirjanike andmetel võidakse Venemaalt pärit asüülitotlejale ta haiguse tõttu pakkuda paremaid tingimusi ja ööpäevaringset hooldusteenust.

«Jõudsime kokkuleppele, et kohalik omavalitsus hakkab talle kuus korda päevas hooldusteenust pakkuma,» teatas Rootsi migratsiooniameti  esindaja Tommy Harnesk.

Andrei Poroškin oli Venemaal poliitiliselt aktiivne, töötades väljaandess, mis käsitles erivajadusega inimeste probleeme ja kritiseeris Vene võimude suhtumist puuetega inimestesse.

Kuid üsna pea jäi ta oma kirjutistega politseile silma. Porošini sõnul tahtsid võimud ta vangistada või sulgeda psühhoneuroloogiahaiglasse. Ta põgenes, et mitte neisse paikadesse sattuda ning Venemaale tagasi minemine seaks ta elu ohtu.  

Andrei Poroškini advokaadi Mark Safarjani teatel annab ta klient politseile regulaarselt teada, kus ta on. Ta teavitas politseid ka siis, kui läks Uppsalasse sõbrale külla, kuid kui ta oma algsesse elukohta Vattholma hooldekodusse tagasi tuli, siis ta arreteeriti. Lõpuks viidi ta Stockholmisse Märstasse ja pandi luku taha.

Advokaat lisas, et ta klienti ähvardab Eestisse väljasaatmine, mis võib ta tappa.

«Nii lennukiga lendamine, kus esineb turbulentsi kui ka laevaga seilamine, mil merel võib tekkida torm, on tema jaoks tapvad,» selgitas advokaat.

Porošinil on majandusalane kõrgharidus ja ta loodab Rootsis asüüli saada, et seal ülikooliõpinguid jätkata. Ta leidis Rootsis ingliskeelse õppimisvõimaluse ning tema arvates ei saa Balti riikides, kaasa arvatud Eestis, head ingliskeelset majandusharidust.

Lisaks võidakse Eestis teda diskrimineerida ta päritolu tõttu.

«Eesti oli Venemaa okupatsiooni all ja eestlased vihkavad venelasi. Arvata võib, et nad saadaksid mu otsejoones Venemaale tagasi,» lausus venelane.

Möödunud esmaspäeval vaidlustas advokaat Safarjan politsei otsuse hoida Porošinit kinni. Ta lisas, et asüülitaotleja on teinud politsei ja migratsioonivõimudega koostööd ning tema vahi all hoidmine võib ta elu ohtu seada.

Rootsi politseiamet ja migratsioonikohus teatasid, et Porošini Uppsalasse minekut saab pidada enda varjamiseks ning seega rikkus ta asüülitaotlejatele kehtestatud reegleid.  

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles