Sotsiaalministeeriumi töötajatel ei ole superministeeriumis ainsana oma kindlat töölauda

Helen Mihelson
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Superministeerium.
Superministeerium. Foto: Sander Ilvest

Kui ülejäänud ministeeriumite töötajatel on uhiuues superministeeriumi hoones oma kindlad lauad-toolid, siis sotsiaalministeerium läheb üle tegevuspõhisele kontorile. Mida see endast kujutab?

Uues superministeeriumi hoones saavad koos töötama viis ministeeriumit. Kui üldjuhul on mnisteeriumite tööalad enam-vähem ühesugused, siis sotsiaalministeeriumi korrustel ei ole töötajatel oma kindlaid kohti. Seda põhjusel, et ministeerium otsustas üle minna tegevuspõhisele kontorile.

Seetõttu ei ole laudade juures sahtleid ega kappe, kuhu töötaja oma isiklikke asju saaks panna. Selle jaoks on üldkasutatavad kapid, kuhu saab hommikul oma asjad panna, kapi lukustada ja õhtul jälle välja võtta ning kapi vabastada.

Töötajad said sõna sekka öelda

«Sotsiaalministeeriumi soov oli luua ühishoones töökeskkond, mis võrreldes tänaste oludega vastaks rohkem meie vajadustele, aitaks tõsta töötajate rahulolu töökeskkonnaga ning pakuks mitmekülgsemaid koostöö tegemise võimalusi,» selgitas sotsiaalministeeriumi kantsleri nõunik Nele Gerberson. Just seetõttu otsustatigi erinevalt esialgses projektis välja pakutud avatud kontori planeeringust hoopis tegevuspõhise kontori kasuks. 

«Mõtleme julgelt ja suurelt tulevikutöö teemadele ning üks keskseid suundi selles on paindlikkus,» ütles Gerberson. Paindlikkus tegevuspõhise kontori mõttes tähendab tema sõnul seda, et püsitakse liikumises: töögrupid koostatakse vastavalt teemale ja ruume kasutatakse tööülesandest lähtuvalt. Ta lisas, et tulevikutöö on ka Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise üks prioriteete ning sellega seoses on sotsiaalministeerium ka ise paindlike lahendustega tulevikutöö suunanäitajaks.

Sobiva kaasaegse töökeskkonna loomisel aitas ministeeriumit disainer Martin Pärn. Praeguse töökorralduse ja ruumide kasutamise problemaatika mõistmiseks analüüsis ta töötajate ruumi kasutust, viis läbi intervjuusid ning korraldas töötoa, kus töötajad said kaasa rääkida töökeskkonna kujundamisse.

Telia jagas enda kogemust

Tegevuspõhise kontori planeerimise faasis uuris ministeerium ka teiste organisatsioonide kogemusi tegevuspõhisele kontorile ülemineku osas. «Suureks abiks oli meile Telia meeskond, kes juba aasta tagasi võttis oma Stockholmi kontoris kasutusele tegevuspõhise kontori. Sealt saime ideid erinevate tehniliste lahenduste kohta, mis toetavad tegevuspõhise kontori toimimist. Viimaseid ideid käisime veel noppimas Telia tegevuspõhises kontoris Tallinnas,» rääkis Gerberson.

Vaata lisaks: Eesti kõige innovaatilisemas büroos ootavad töötegijaid lesila, kiiged ja varbsein

Uue kontori kujundamisel lähtuti tema sõnul sellest, et ministeeriumi teenistujad saaksid oma töökohta valida sõltuvalt tehtava töö iseloomust. Ühishoones on sotsiaalministeeriumi korrustel olemas kohad, mis toetavad meeskonnatöö tegemist ning koosolekuruumid nii väiksemate kui suuremate meeskondade kohtumiseks. Igal korrusel on telefoniboksid privaatsust nõudvate kõnede tegemiseks ja vaiksed ruumid süvenemist nõudva töö tegemiseks.

Spontaansete arutelude jaoks on avatud alal püstiseisu koosoleku lauad. Lisaks aruteludele saab nende ümber soovi korral ka püsti seistes tööd teha. Samuti on igal korrusel istumisalad, mida saab kasutada nii lühiajalisteks aruteludeks kolleegidega kui ka mahukamate materjalide lugemiseks. Eriilmelised töökohad pakuvad tööpäeva jooksul ka füüsilist vaheldust, kuna võimaldavad valida, millises asendis tööd teha: seistes, töötoolil või diivanil istudes.

Oma kodukorrus jääb

Tegevuspõhisele kontorile omaselt on ruum tsoonideks jagatud ning avatust katkestavad erinevad koostööruumid.

Erineva funktsionaalsusega töötsoone on kolm, mis koosnevad veel omakorda erinevatest töökohtadest: jagatavate töökohtadega tsoon koosneb avatud alal paiknevatest töökohtadest ning vaiksetest töökohtadest; avaliku ala tsooni moodustavad nõupidamisruumid ning avatud ala; kolmanda tsooni moodustavad kindlale grupile määratud projektiruumid ja juhtimiskeskus.

«Et inimene ei peaks hommikul mitme korruse vahel endale vaba töökohta otsima hakkama, on igaühel oma n-ö «kodukorrus». Kodukorrusel on töötajatel ka lokker oma isiklike asjade ja lukustamist vajavate töövahendite hoidmiseks,» sõnas Gerberson.

Süvenemist nõudva töö jaoks on igal korrusel vaiksed toad. Nendes ruumides on keelatud ka telefoniga rääkimine. Akustika parandamiseks on kasutatud nii laua- kui ka põrandasirme.

Superministeerium

Kokku on hoones viis ministeeriumit: rahandusministeerium, majandus- ja kommunikatsiooniministeerium, sotsiaalministeerium, justiitsministeerium, osaliselt haridus- ja teadusministeerium. Ühishoone rajati Riigi Kinnisvara ASi tellimusel.

Hoonel on 14 maapealset korrust ja kaks maa-alust parkimiskorrust. Töökohti jätkub umbes 1050 inimesele, parkimiskohti on maa all ja maa peal kokku 216.

Võrreldes olemasolevate hoonetega peaks superministeeriumi energiasääst olema 70 protsenti. Ka büroopinna kasutus on efektiivne ja võimaldab hakkama saada 20 protsenti väiksema pinnaga kui tänased hooned.

Superministeeriumi rajab ja annab üürile OÜ 2Torni ja investeeringu maht jääb 25 ja 30 miljoni euro vahele.

I torn (Pärnu maantee poolne külg)

justiitsministeerium 3.-6. korrus

rahandusministeerium 7.-14. korrus

II torn (staadionipoolne külg)

sotsiaalministeerium 3.-7. korrus

haridusministeerium 8. korrus

majandusministeerium 9.-14. korrus

ühispinnad asuvad 1. ja 2. korrusel

Allikas: Riigi Kinnisvara AS

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles