Noored lähevad maailma avastama

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mihkel Muldma otsustas Taani ülikooli kasuks.
Mihkel Muldma otsustas Taani ülikooli kasuks. Foto: Erakogu

Tänapäeva noortel on helge elu – ­piirid on lahti ja maailm valla. Noorus on eluetapp, mil on aega ringi käia ja vaadata, mis toimub mujal maailmas. Nagu ka president Kersti Kaljulaid on noortele öelnud: “Käige välismaal ringi ja avastage maailma, ning uskuge mind, te mõistate, et Eestis on kõige parem elada.”

Brexit ei mõjuta Suurbritannias ärinduse õppimist

Kuigi viimase aastaga on Brexit pannud kihama kogu maailma, otsustas Magnus Marjapuu täita oma unistuse ja asuda Inglismaale ülikooli nimega Nottingham Trent University õppima ärijuhtimist ja raamatupidamist.

Magnus langetas otsuse välismaa ülikooli kasuks õppimise eripära tõttu. “Nende programm on suures osas üles ehitatud praktikale ja sellele, et peale lõpetamist oleks noor valmis ka oma alal töötama. Eestis on õppimismudel palju akadeemilisem ja ma kardan, et pärast lõpetamist ellu astuda võib olla raskem,” selgitab Magnus.

Reisimine annab kindlasti uusi kogemusi, avardab silmaringi ja selle kaudu leian ehk just selle, millega edasipidigi tegeleda tahan.

Nottingham Trent University kasuks rääkis ka asjaolu, et teisel aastal on võimalik veel omakorda minna välismaale õppima. Seega näeb noormees õpingute ajal ka eri kultuure ja saab väärtuslikke kogemusi.

Magnus Marjapuu läheb ärindust õppima seetõttu, et see ala annab tänapäeva maailmas palju võimalusi. “Ei ole kitsas kvalifikatsioon, mis sunniks mind tegelema just konkreetse erialaga,” ütleb Magnus. Samuti on majandus ja raha toimimine Magnusele alati huvi pakkunud. Praegu õpib ta omal käel investeerimist ja börsisüsteemi. “Matemaatikaga ma küll läbi ei saanud, aga majanduses on arvud ja kõik muu lihtsamalt tulnud,” lausub Magnus naerdes.

Rakvere reaalgümnaasiumi vilistlast hirmutab võõras keeles õppimine, sest erialased väljendid võivad alguses keerulised olla. “Veel hirmutab mind kindlasti see, et hetkest, kui ma Inglismaale jõuan, olen üksinda ja pean ise kõigega hakkama saama,” tunnistab Magnus. Sellegipoolest on ta seda usku, et küllap ta ajapikku harjub.

Inglismaal õppides loodab Magnus saada iseseisvamaks ja leida uusi sõpru. Samuti loodab ta omandada hea hariduse, mis tagaks talle teadmised ja võimaluse oma elu alustada.

Kui Magnuse pereliikmed noormehe otsusest teada said, olid nad kahtleval seisukohal. “Ühed selle pärast, et Inglismaal õppimine maksab, teised selle pärast, et ma ma lähen võõrasse riiki üksinda,” ütleb Magnus. Nüüdseks on nad aga aru saanud, et see on pigem hea kui halb võimalus.

Praegu pole noormehele täiesti selge, mida ta peale kooli tegema hakkab. “Eks seda näitab aeg, aga kindlasti tahaksin kunagi Eestisse tagasi tulla,” lausub Magnus.

Kümne aasta pärast näeb ta ennast vabana, mis tähendab seda, et ta ei tööta kellegi teise heaks, vaid on oma elu peremees. “Eks näis, kas mul on siis oma firma või tegutsen investorina,” lisab Magnus Marjapuu.

Taani pakub rakverlasele kõrgharidust

Mihkel Muldmale on alati meeldinud reisida ning välismaal õppimine oleks talle huvitav ­proovikivi. Seetõttu otsustaski ­noormees augustist alustada ­arhitektuuriõpinguid Taani ­ülikoolis nimega KEA ­Copenhagen ­School of Design and ­Technology.

Rakvere reaalgümnaasiumis õppinud, kuid vahetusõpilasena Kanadas Great Lakes Secondary Schooli lõpetanud noormees valis erialaks arhitektuuri, sest viimasel ajal on talle silma hakanud ehitiste eripära ja ta sooviks ka ise oma loomingulised mõtteid üles joonistada. Ta on jõudnud järeldusele, et just valitud koolist saab ta vajalikud oskused.

Mihkel soovib osa saada teistsugusest kultuurist ja arendada oma keeleoskust. “Ma arvan, et see avab uksi rohkematele võimalustele elus,” põhjendab Mihkel oma otsust.

Mihklit hirmutab, et tal ei ole veel elukohta. Seda, et ta üksi jääks või sõpru ei leiaks, noormees ei karda.

Oma kooliajalt ootab Mihkel, et ta saaks inglise keelest aru ja mingit segadust ei tekiks. “Loodan veel, et õppimiseks on hea atmosfäär ning ei tule hullu stressi,” ütleb noormees. Koolilt ootab ta huvitavaid rühmatöid, et saaks õppida ka suhtlemist.

Kuigi Mihkel ei andnud perele erilist otsustusõigust, toetasid selle liikmed noormeest täielikult. “Kandideerisin salaja kooli ja andsin neile sellest alles siis teada, kui kooli sisse sain,” lausub Mihkel naerdes.

Mihkel ei kujutaks oma elu Eestis ette, sest tal on suur kihk näha maailma ja ringi reisida. Eestit ei unustaks ta aga iialgi, vaid käiks kodus igal võimalusel. Kümne aasta pärast näeb ta end elamas siiski Taanis, kuid kindlaid plaane töö suhtes tal praegu ei ole.

Kas vaba aasta võtmine on tabu?

Tamsalu gümnaasiumi vilistlane Siiri Kunder otsustas vaba aasta kasuks seetõttu, et ta ei kujutanud ette, mida võiks edasi õppima minna, millega tegeleda ja mis teda motiveerituna hoiaks. Aasta lõpuni kavatseb neiu töötada ja uuel aastal läheb ta sõbrannaga maailma avastama.

Algselt plaanis Siiri suunduda välismaale vabatahtlikuks, aga kuna Mondo programm, mille kaudu on see võimalik, vahendab vabatahtlikke ainult Aafrikasse, otsustas ta, et sealset vabatahtlikku tööd ta endale esimeseks ei võta. Kuna ta sobivaid vabatahtlike programme enam ei leidnud, otsustas neiu aasta lõpuni raha koguda ja seejärel niisama reisida. “Reisimine annab kindlasti uusi kogemusi, avardab silmaringi ja selle kaudu leian ehk just selle, millega edasipidigi tegeleda tahan,” lausub neiu.

Hakkaja tütarlaps tahab selle aasta jooksul ennast proovile panna, teha midagi, mida pole kunagi varem teinud. “Suurim soov on siiski leida ala, mida ka ülikoolis õppida saab,” ütleb Siiri.

Siiri sõnul on tal vaba aastaga seotud ka väike hirm. Neiu muretseb, et äkki ta ei tahagi pärast seda enam õppima minna. “Aga ma arvan, et kui on tahet ennast harida ja teha midagi, mis mulle meeldib, siis aitab see mul kindlasti peale vaba aastat kooli minna,” ütleb Siiri entusiastlikult.

Neiu ema oleks tahtnud, et tütar läinuks edasi õppima. Kui Siiri rääkis emale plaanist Euroopasse reisima  minna, oli ema sellele kategooriliselt vastu. “Ta kartis selle pärast, et viimasel ajal on palju terrorirünnakuid olnud,” räägib Siiri. Ajapikku on ema aga sellega leppinud. Isa on vaba aasta suhtes neutraalne ja toetab tütart.

Siiri läheb uuel aastal Türgit ja Kreekat avastama. Samuti on ta mõelnud minna Austraaliasse ning riikide nimekiri võib veelgi pikeneda.

Järgmisel aastal loodab neiu astuda ülikooli. Kümne aasta pärast näeb ta end töötamas korralikul töökohal ja tegemas seda, mis talle meeldib. Ta elus on ka armastav perekond ja kena kodu.

Vabaks aastaks välismaale tööle

Teini Piibemaa oli pikka aega täiesti kindel, et läheb ülikooli bioloogiat õppima, kuni avastas ühel hommikul, et seda ta siiski veel ei soovi. Seejärel tegigi toonane Rakvere reaalgümnaasiumi abiturent otsuse võtta vaba aasta.

Kuigi paljude inimeste meelest on vaba aasta võtmine justkui tabu, on Teini oma sammuga väga rahul. “Vaatan praegugi oma lennukaaslasi end katsete vahel võhmale jooksmas, kandideeriti täiesti suvalistele aladele – peaasi, et midagigi ­õppida. Isiklikult ei näe ma kogu sellel tormijooksul mingit mõtet. Milleks õppida asja ja raisata aega sellele, mida ise teha ei taheta,” räägib Teini.

Julge neiu sooviks on tõestada nii vanemale generatsioonile kui ka noortele, et vaba aasta võtmine ja töötamine võib inimest rohkem iseendani juhatada kui suvalise ala tuim õppimine. Selleks plaanib ta oma vaba aastat ka blogi- või videovormis jäädvustada.

Vabal aastal kavatseb ta minna küll välismaale, aga jääda Euroopa piiridesse. Ühegi kindla koha kasuks ta veel otsust langetanud ei ole, aga valikus on olnud nii Holland ja ­Taani kui ka Ibiza ning Kreeta.

Vabal aastal loodab ta leida eelkõige paremat suhet iseendaga. “Ma olen täiesti kindel, et vaba aasta on minu jaoks õige valik ning aitab mu hingel kasvada ja areneda järgmise peatüki suunas,” lausub Teini.

Teini Piibemaal ei puudu ka hirmud. “Neid on loomulikult palju, näiteks kas algkapitali saan ikka kokku, mis siis, kui ma ei leiagi tööd ja lõpetan pargipingil,” ütleb neiu. Samas on tal suur töökogemuste pagas: ta hakkas juba 13-aastasena tegema tööd nii suvel kui ka kooli ajal.

Teini emale ja isale tuli tütre otsus suure üllatusena. “Mu ema ajab siiani kergelt sõrgu vastu, tema unistuseks on alati olnud näha mind poliitikas või kuskil kõrgel postil karjääri tegemas,” kõneleb Teini naerdes. “Aga kuna asi on mulle endalegi veel segane, ei saagi oodata neilt täit mõistmist, saan neile ainult selle tuleva aasta jooksul tõestada, et tegin õige valiku.”

Teinit tõmbab ka järgnevateks aastateks välismaale. ­Praegu loodab ta järgmisel aastal asuda kusagil välismaa ülikoolis õppima merebioloogiat või keskkonnakaitset. Samas ei välista ta ka uute mõtete tulekut, sest vaba aasta võib juhatada igasugustele teedele.

Kümne aasta pärast näeb Teini Piibemaa end eduka ­naisena, tegemas karjääri vallas, mis teda päriselt köidab. ­Samuti loodab ta näha enda kõrval nii hingekaaslast kui ka palju ­loomi.

Teini Piibemaa läheb sügisest välismaale tööle.
Teini Piibemaa läheb sügisest välismaale tööle. Foto: Erakogu
Magnus ­Marjapuu astub Inglismaa ülikooli.
Magnus ­Marjapuu astub Inglismaa ülikooli. Foto: Erakogu
Siiri Kunder asub uuest aastast maailma avastama.
Siiri Kunder asub uuest aastast maailma avastama. Foto: Erakogu
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles