Tartlased tõid rahvusvaheliselt bioloogiaolümpiaadilt pronksi ning aukirja

Liisa-Lotta Veiken
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil Meeri Jürgenson ja Aaro Kristjuhan Šotimaa matkal, mis sai ette võetud peale võistluse lõppu.
Pildil Meeri Jürgenson ja Aaro Kristjuhan Šotimaa matkal, mis sai ette võetud peale võistluse lõppu. Foto: Sulev Kuuse

Möödunud nädalal Inglismaal toimunud rahvusvahelisel bioloogiaolümpiaadil teenisid hõbemedali Kaarel Hänni Tallinna reaalkoolist ning pronksid Aaro Kristjuhan Hugo Treffneri gümnaasiumist ja Carel Kuusk Tallinna reaalkoolist. Neljas võistkonna liige, Meeri Jürgenson Hugo Treffneri gümnaasiumist märgiti ära aukirjaga.

Mitte liiga raske

Pronksmedali saanud Aaro Kristjuhan rääkis, et ülesanded koosnesid mitmest osast ja iga osa oli oma raskusega, aga väikse kärbse rööviku elusalt lahtilõikamine oli vast kõige keerulisem. «Ta tuli lahti lõigata nii, et ta süda vaikselt tuksus,» ütles Kristjuhan.

Tema sõnul olid ülesanded täiesti tehtavad ja kuna võistlus on 28ndat korda, siis  varasemad ülesanded olid juba internetis üleval ja neid sai harjutamiseks lahendada. «Midagi üllatuslikku ette ei tulnud,» nentis Kristjuhan, kes läheb sügisest Tartu ülikooli aristeaduskonda õppima.

«Kuld on sellel võistlusel üsna kättesaamatu, unistasin hõbedast, aga pronksiga olen ka väga rahul,» sõnas Kristjuhan.

Kristjuhan teised eestlased  jäid oma tulemustega rahule. «Kuld on sellel võistlusel üsna kättesaamatu, unistasin hõbedast, aga pronksiga olen ka väga rahul,» sõnas Kristjuhan.

Praktilised ülesanded

Eesti õpilasi saatsid võistkonna juhendajatena Tartu ülikooli vivaariumi juhataja Sulev Kuuse, Tartu ülikooli doktorandid Rudolf Bichele ja Mark Gimbutas ning Tartu ülikooli arstiteaduskonna verivärske lõpetaja Uku-Laur Tali.

Sulev Kuuse sõnul oli tänavusel olümpiaadil palju keerukaid praktilisi töid. Lisaks rööviku lahkamisele tuli aru saada taimede taksonoomiast, õie ehitusest ning seemne ja embrüo arengust. Kõik see nõudis tema sõnul  aega, kiirust ning täpsust.

Teooriavoorus oli õpilastel umbes 100 küsimuse vastamiseks kokku kuus tundi. «Aega jätkus, aga küsimused olid kohati vägagi rasked, nõudes analüüsi erinevate teadmiste vahel, et leida kõige loogilisem vastus,» kirjeldas Kuuse.

Olümpiaadi võit läks Hiina Rahvavabariiki, teine oli Ameerika Ühendriikide ja kolmas Singapuri esindaja. Meie parimana saavutas Kaarel Hänni 30. koha ja sellega hõbemedali. Talle järgnesid samuti hõbedase medali võitnud Carel Kuusk (86. koht), Aaro Kristjuhan (108. koht) ja Meeri Jürgenson (153. koht). Medaleid jagati pingerea alusel, medali said 145 parimat.

Sulev Kuuse hindab Eesti õpilaste tulemusi ülemaailmses konkurentsis igati tubliks. «Eriti tuleb väärtustada Kaarel Hänni saavutust, kuna ta astus väga tugevalt kandadele kulla võitnud konkurentidele. Meeri omandas tulevaks aastaks aga häid kogemusi ja plaanib võistluses ka järgmisel aastal osa võtta. Kõik meie õpilased olid tublid,» ütles Kuuse.

28. rahvusvaheline bioloogiaolümpiaad toimus 23.–30. juulil Suurbritannias, Coventrys. Võistlust korraldas Warwicki ülikool koos kuningliku bioloogiaühinguga. Rahvusvahelisest bioloogiaolümpiaadist võtsid osa 64 riigi esindajad, kokku osales 245 õpilast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles