Keskkonnaamet keelas Toome tennisepaviljoni laienduse

Jaan Olmaru
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sügaval nõukogude ajal ehitatud Toome tennisepaviljon ei näe omaniku sõnul sugugi hea välja.
Sügaval nõukogude ajal ehitatud Toome tennisepaviljon ei näe omaniku sõnul sugugi hea välja. Foto: Margus Ansu

Kuus aastat tagasi Tartu ülikoolilt Toome tenniseväljakutega krundi ostnud Toome Tennise OÜ esitas tänavu juunis linnale taotluse tennisepaviljoni laiendamiseks ning palus selleks projekteerimistingimusi.

Firma juhatuse liikme Juhan Peedimaa sõnul on 1988. aastal ehitatud hoone üsna halvas seisus ning tema soov oli see renoveerida. «Tahtsime maja soojustada, aknad ära vahetada ja korraliku väliterrassi teha,» selgitas Peedimaa. «Soov oli teha maja ilusaks, et ta sobiks Toomele. See on ju nõukogudeaegne hoone ja tolleaegsed ehitusmaterjalid ei olnud väga kvaliteetsed.» 

Vaadet häiriv

Eskiisprojekti järgi oli hoonele plaanis ehitada peale ka teine korrus, kuhu tulnuks külaliskorterid. Et krunt asub Toomemäe pargi maastikukaitsealal, küsis Tartu linnavalitsus projekteerimistingimuste väljastamiseks luba ka keskkonnaametilt. Viimane otsustas nõusolekut aga mitte anda. 

Keskkonnaametnikud põhjendasid linnale saadetud kirjalikus vastuses oma keeldumist peamiselt sellega, et teise korruse pealeehitamine suleb olulisi vaateid toomkirikule ning hoone jääb pargis liialt domineerima. 

Kuna hoonet on ka varem laiendatud, on selle suurendamine vastuolus pargi kaitse-eesmärkidega.

Ka möödunud suvel kehtestatud Tartu linna üldplaneering nägi ette, et hoonele on võimalik üks korrus peale ehitada.

Peedimaale tuli keskkonnaameti otsus suure üllatusena, sest ka möödunud suvel kehtestatud Tartu linna üldplaneering nägi ette, et hoonele on võimalik üks korrus peale ehitada. «Ma olen selles otsuses ülimalt pettunud ja ma ei saa sellest seisukohast aru,» sõnas ta. «Meie soov on tuua Toomele elu juurde ja teha hoone korda.»

Ka eskiisprojekti koostanud Soma OÜ arhitekt Kaupo Paabo väljendas ametnike otsuse üle imestust. «Ma ütleks, et praegu on vesi niimoodi peale tõmmatud, et kõik on alla läinud,» ütles ta. «Minu meelest on väga halb, et keskkonnaamet võttis hoiaku sellesse kui lõplikku projekti, eskiis peaks olema ju alles diskussiooni alustamine. Siit saaks edasi vaadata, keda ja millisel moel võiks midagi häirida.»

Lootus jääb

Paabo lisas, et ta on suhelnud ka muinsuskaitseameti inimestega ning nemad polnud sugugi nii jäigal seisukohal. «Ma saan aru, et keskkonnameti vastuseis on tulnud kõikidele üllatusena,» märkis ta.

Peedimaa nõustus, et üks lisakorrus võiks mingil määral vaadet toomkirikule varjata, aga see oleks ainult ühes väga konkreetses kohas ehk hoone tagumise külje poolt, kust jalakäijad ja turistid kiiresti mööduvad.  

Renoveeritud hoone sobiks Peedimaa sõnul Toomele siiski palju rohkem kui praegune. «Kui seda hoonet praegu toomkiriku juurest ülevalt alla vaadata, siis see katus on päris kole. Meie oleks ta loodusesse palju rohkem ära peitnud. Eelkõige tänu murukatusele ja puitfassaadile,» selgitas Peedimaa. Ta nentis, et pole siiski lootust kaotanud.

«Praegu oli nende seisukoht väga jäik, aga me ikka loodame, et suudame mingid kompromissid välja pakkuda,» rääkis ta. «Püüame kontakti otsida kompromissialtimate keskkonnakaitsjatega, kes saavad aru, et ka inimene ja hooned on linnaruumi üks osa.»

Eskiisivaatelt paistab, kuid palju muudaks kahekorruseliseks ehitada kavandatav tennisepaviljon vaadet toomkiriku varemetele.
Eskiisivaatelt paistab, kuid palju muudaks kahekorruseliseks ehitada kavandatav tennisepaviljon vaadet toomkiriku varemetele. Foto: Soma OÜ eskiis
Kommentaarid
Copy
Tagasi üles