/nginx/o/2017/05/24/6703841t1h952c.jpg)
8. august 2012. Gerd Kanter on võitnud teise olümpiamedali, Londoni olümpiapronksi ning kümned Suurbritannia pealinna kogunenud asuvad seda tähistama väikeses kesklinnapubis nimega The Red Lion.
8. august 2017. Esindusliku Pall Malli ja aristokraatliku King Streeti vahel Crown’s Passage’i nimelisel Harry Potteri filme meenutaval põiktänaval on The Red Lion jätkuvalt alles ning Postimees vestleb ühe medalipeole sattunud inglasega, kes siiani eestlastest väga lugu peab.
1997. aastast pubi püsikunde olnud kokk Stephen Kelly istub tollest päevast täpselt viis aastat hiljem õdusas joogikohas ning mekib õlut. Eestlasest omaniku Rein Laineti asemel juhib pubi tegevust nüüd küll ungarlane, kuid Kelly on kohale truuks jäänud: «Aktsent on teil sama, ainult vorste nimetate erinevalt!»
Viis aastat tagasi oli eestlastel medalipeo tähistamiskoha leidmisega raskusi, sest kell 23 suleti (ja nii on see ka praegu) Londonis viimne kui pubi. Appi tuli eestlane Lainet, kes oli tol hetkel Londonis tegutseva pubi The Red Lion mänedžer. Kuna varem oli kõrtsis peetud nii mõnigi iseseisvuspäeva tähistamine, oli mure lahendatud. Pidu jätkus ka pärast südaööd.
«Rein rääkis mulle hiljem, et väga paljudele eestlastele jäi see pubi meelde. Siin pole küll muusikat ja mingeid lõbustusi, aga see on täpselt selline koht, kuhu inimesed tulevad jooma ning muljetama. Nagu ma aru sain, on selline elu Eestis väga populaarne ning mul on hea meel, et britid suutsid veidi oma kodu pakkuda.»
Väikesele Eesti kõrtsile tehti suisa omal ajal isegi kodulehekülg, et kõik eestlased koha üles leiaksid.
«Rein tegi reklaami ja inimesed tulid. Ühel hetkel polnudki seda enam vaja, rahvast oli nii palju! lmselt teatas Eesti meedia, et eestlased peaksid Red Lioni pubisse jõudma, sest see on teine Eesti saatkond ja iga eestlane peaks olema siin. Ühel õhtul looklesid pubi ees pikad järjekorrad. Eestlased tahtsid sisse pääseda, kuid kui nad sisse said, ootasid nad Eesti asju, aga olid vaid inglased ja inglise õlu.»
Kelly mäletab viie aasta tagust õhtut selgelt. «Jube palju eestlasi oli. See suur kettamees, Kanter vist, jah, oli väga siiras ja tagasihoidlik, samas kui teda tõmmati ikka igas suunas. Mul vist isegi on mõni pilt temaga alles.»
Kuuldes, et Kanter võistles ka tänavu Londonis ning sai meeste kettaheite finaalis 12.koha, muutub Kelly mõtlikuks. «Kahju, et medalit ei saanud. Aga peo oleksite ikkagi võinud siin teha.»
Mäletatavasti olid eestlaste medalipeod kahel päeval järjest: 6. augustil oli Heiki Nabi võitnud hõbemedali. «Teda ma nii hästi ei mäleta, aga isegi kui ei olnud medaleid, siis eestlased ikka käisid siin. Lipud lehvisid siin uhkusega.»
Omavahel tülli ei mindud – vastupidi, mõned agaramad mehepojad asusid laudadel ka tantsima. «See oli täiesti hull! Kõik olid väga rõõmsad. Palju laulmist, tantsu. Väga palju sõbralikke inimesi ning suurepärane atmosfäär.»