Politoloogid: kolmas Ansipi-aeg näitab stabiilsust ja küpsust

Andrus Ansip on juba kolmandat ametiaega järjest Eesti peaminister.

FOTO: Postimees.ee / Toomas Huik / Arno Saar / Õhtuleht

Ei tasu peljata asjaolu, et hiljuti astus ametisse juba kolmas ühe ja sama mehe juhitud valitsus, pigem on see märk arengust, leiavad politoloogid Rein Taagepera ja Tõnis Saarts.

«See näitab poliitika stabiliseerumist. Heitlikkuse asemel on pidevamalt sama joon. Kas see joon tagasivaates õigeks osutub, on omaette küsimus,» kommenteeris Taagepera Postimees.ee’le.

«Praegune valitsusring on võimeline liberaalset majandust juhtima , kuid pole eriti hooliv ega sõbralik, kuigi on arendanud oskuse tarvitada teravuste vahele hoolivusest nõretavaid sõnu, kui sellest kasu ootab.»

Saartsi sõnul näitab ühe ja sama peaministri jätkamine lisaks demokraatia küpsust.

«Ida-Euroopas on seesugune stabiilsus, nagu näeme hetkel Eesti poliitilises süsteemis, pigem erand kui reegel,» rääkis ta.

«Samas demokraatlikku riigikorra olulisemaid eeliseid on see, et on alati võimalik valitsejaid vahetada – see võimalus oli valijatel olemas ka neil valimistel,» meenutas ta.

«Fakt, et seda ei kasutatud, viitab sellele, et ühiskonnas oligi pigem ülekaalus soov, et muutusi ei tuleks.»

Teisalt näitas sama valitsuse ametisse jäämine Saartsi hinnangul, et opositsioon ei olnud piisavalt võimekas, et pakkuda veenvat alternatiivi varasema valitsuse poliitikatele.

Mõnes riigis on ka kombeks, et valitsusjuht ei saa jääda võimule enamaks kui kaheks järjestikkuseks ametiajaks (nt USA president, Iisraeli peaminister).

Siiski ei leia politoloogid, et oleks vaja arutada taolise süsteemi Eesti peaministri suhtes kehtestamist.

«See piir on oluline presidendi puhul, eriti kui tal on suur võim, sest seal koondub terve võim ühte isikusse,» rääkis Taagepera.

«Parlamentlik peaminister on rohkem primus inter pares - esimene võrdsete hulgas,» lisas ta.

Saartsi sõnul kehtib reeglina sedaliiki ametipiirang vaid rahva otsevalitud võimukandjate kohta.

«Eesti on parlamentaarne demokraatia ja valimistel valime ikkagi erakondi, kellest moodustub valitsus. Peaministri isik tuleb valitsuskabinetist, mitte teda ei valita otse rahvahääletusel,» selgitas Saarts.

Ta meenutas, et paljudes parlamentaarsetes riikides on peaministrid võimul olnud vägagi pikalt: Rootsi peaminister Göran Persson 10 aastat, Saksa kantsler Hemut Kohl 16 aastat, Briti peaminister Tony Blair 10 aastat jne.

«Ansipi 6 aastat ja isegi, kui sellele lisandub veel neli aastat, pole mingi väga suur erand, vähemalt Vanas Euroopas. Ametipiirangut võiks arutada vaid siis, kui muudame peaministri otsevalitavaks (nagu Iisraelis).»

Tagasi üles