Igapäevased road, mida vanasti said endale lubada vaid rikkurid
10. august 2017, 13:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
21. sajandil elame maailmas, kus meil on peaaegu piiramatu ligipääs toidule. Arenenud riikide elanikud saavad lubada endale praktiliselt iga rooga igal ajahetkel ning kuigi ka praegu on toidul sotsiaalne faktor – vaevalt, et sa iga päev luksusrestoranis söömas käid – on piirangud siiski kaugel sellest, mis nad kunagi olid.
Mashable toob välja road, mis on läbi aegade olnud pigem rikaste pärusmaa, kuid mis praegu kuuluvad igapäevaste toitude hulka.
Sool
Keskajal oli soola väga raske saada ning suurte pidusöökide ajal asetati sool rikaste inimeste lauapoolele.
Jäätis
Enamiku selle eksisteerimise ajast on jäätis olnud toit, mis oli mõeldud vaid valitutele. Isegi veel 19. sajandi lõpus nimetati seda «peeneks jääks», mille valmistamine oli keeruline protsess ja mille võtsid ette vaid rikaste inimeste kokad.
Vürtsid
Keskajal olid vürtsid midagi eksootilist, mis kättesaadavad vaid vähestele. Kuna need pärinesid Aasiast, tähendas nende toomine pikka teekonda, mis tõstis ka hinna kõrgele. 14. sajandil oli muskaatpähkel kallim kui kuld.
Puuvili
Läbi ajaloo on puuviljad olnud mõeldud vaid rikastele, ning mõned viljad olid väga kallid – näiteks ananassi peeti haruldaseks delikatessiks veel 18. sajandil, üks ananass maksis tänapäevases vääringus umbes 8000 eurot.
Liha
See, millist liha ja kui palju inimene oma toidulauale lubada sai, varieerus sotsiaalsete klasside vahel tugevalt, kuid vanade kreeklaste toidulaud oli peamiselt taimetoiduline. Vaid rikkad said lubada ka liha.
Hirveliha
Pärast normannide vallutusi aastal 1066 kuulutati Inglismaa aladel välja kuninglikud metsaseadused, mis tähendasid, et vaid kuningas ja tema saatjaskond võisid jahti pidada ning metsloomad olid krooni omanduses. Need seadused kehtisid sadu aastaid, see aga tähendas, et hirveliha kuulus vaid kuningate toidulauale.
Kala
On olnud ajahetki, mil kala on kuulunud kõikide toidulauale, kuninganna Elizabeth I kuulutas aastal 1564 välja seaduse, mis kohustas inimesi teatud päevadel kala sööma. Kuid Vana-Kreekas oli kala puhas luksus ning ka Roomas oli kala väga kallis, kuna linn asub rannikust kaugel.
Võileivad
Võileiva tänasel kujul leiutas John Montagu, Sandwichi krahv, kes väidetavalt tahtis 18. sajandil rooga, mida saaks süüa ühe käega nii, et ei peaks lõpetama kaardimängu. Kurgivõileib oli aga midagi, mida nautisid vaid kõrgemad klassid – populaarseks sai see 19. sajandi briti aristokraatide seas ning peagi seostati kurgivõileibu ekstravagantsusega.
Vahuvein
Tänasel päeval võib vahuveine leida igas hinnaklassis, kuid Dom Perignon valmistati 17. sajandil vaid Prantsuse kuningaperele mõeldes. Alles 20. sajandil hakkas vahuveini tarbimine levima ka teistes sotsiaalsetes ringkondades.