Soomes on leivasabas seismine vaestele elustiiliks muutunud (3)

Agnes Saik
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: Mihkel Maripuu

Enamik leivasabas seisjaid on juba aastaid toidupanga toel elanud. Riigi toetus heategevusasutustele teeb olukorra muutmise keeruliseks, kirjutab Soome rahvusringhääling Yle.   

Soome toidupanga juhatuse liige Kari Öhman ütles, et enamasti vajavad toiduannetuste tuge töötud ja pensionärid, kuid ükski vanusegrupp pole vaesusest puutumata. Leivasabas võivad silma hakata nii 86-aastased naised, lastega pered kui ka teismelised, sõnas ta.

Toidupank on avatud teisipäeviti ja neljapäeviti. Selle suve jooksul on toitu ühes kuus antud umbes 13 000-14 000 abivajajale. Aasta esimesel kuuel kuul seisid sabades keskmiselt umbes 8000 inimest. Öhmani sõnul abistavad nad päevas tavaliselt 900-1000 inimest.

Numbrid on aasta-aastalt samad olnud, leivasabas seisjate hulk on hakanud kasvama selle aasta algusest, peale seda, kui Soome riik hakkas toetama toidupanku.

Vaesuse uurija Maria Ohisalu, kes uuris leivasabasid ka 2012. aastal, märkas 2016. aastal uurimuse käigus, et toitu ootasid talle tuttavad inimesed, keda oli ka eelmist uurimust läbi viies kohanud. Veel avaldamata doktoritöö järgi käivad enamik abivajajaidleivasabas regulaarselt igal nädalal ja rohkem kui 40 protsenti on kasutanud toiduannetuste tuge viimased kolm kuni kümme aastat.

Ohisalu ütles, et temalt küsitakse tihti, kas inimesed, kes leivajärjekordades seisavad, tegelikult ka abi vajavad. Ta sõnas selle peale, et keegi ei seisaks poolt tööpäeva toidupanga järjekorras, kui tal ei oleks selleks tõsist vajadust. Ühiskonnas on hulk inimesi, kes on elus näinud raskeid aegu ja on lihtsam mõista inimesi, kes toiduannetustest sõltuvad, kui oled ise maitsnud vaesust või seisnud tunde järjekorras, lisas ta.

Ta ennustab, et leivasabad ei kao niipea. Need on saanud traditsiooniks ja arengud poliitilises maailmas on ainult toidupankade rolli suurendanud. Teadlane sõnas, et leivasabade kaotamiseks tuleks rohkem abi anda otse neile, kes on raskustes.

Ohisalu rääkis, et üheks probleemiks on, et riigi abi ei jõua hästi vaesteni, sest inimesed, kes vajavad abi, pole tavaliselt ainult majanduslikes raskustes. Neil on ka nõrk tervis ja vähe kontakte. Selleks, et neid tõeliselt aidata, tuleks vaadata terviklikku pilti ja ainult majanduslik toetus pole abi, mida vaesed vajavad, sõnas ta.

Kommentaarid (3)
Copy
Tagasi üles