Kas varsti on mesinikud töötud ja mett jõuavad osta vaid jõukad?
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
10. august 2017, 16:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/08/10/6979157t1h54c8.jpg)
ÜRO Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) ja entomoloogide teatel ohustab väljasuremine 40 protsenti maailma tähtsamaid tolmeldajaputukaid, eelkõige mesilasi ja liblikaid.
Ekspertide hinnangul on eriti suur probleem mesilastega, kuid hoolimata uuringutest, ei ole jõutud veel kõikide põhjuseni, mis mesilasi hukutab, edastab AFP.
/nginx/o/2017/08/10/6979153t1h4246.jpg)
Mesilaste hukkumise probleem on kõige tõsisem Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee (EESC) andmetel on viimase 30 aasta jooksul kadunud pooled metsmesilasteliikidest ning aina suuremaid probleeme on meemesilaste ehk kodumesilastega, keda kasvatatakse tarudes.
/nginx/o/2017/08/10/6979149t1hb608.jpg)
Tolmeldajaputukate vähenemisega võib kogu maailmas kaduda 1,4 miljardit töökohta, eelkõige kaotavad töö mesinikud, ning mitmed taimeliigid võivad välja surra.
/nginx/o/2017/08/10/6979151t1haf83.jpg)
Teadlased pingutavad, et mesilaste hukkumist ja väljasuremist peatada, kuid see on keeruline, sest põhjuseid võib olla palju. Näiteks taimemürgid, väetised, viirused, seened, parasiidid, halb ilm, taimede kadumine või kõik need asjaolud kokku.
Prantsusmaal tehtud uuring näitas, et tugevad kahjuritõrjemürgid mõjutavad mesilasi ning seal kasutatakse neid aineid Euroopa riikidest kõige enam.
Putukatõrje tegemisel on tagasilööke, sest kahjurputukad on mürkide suhtes tugevamaks ja immuunsemaks muutunud ning selle tõttu on loodud aina kangemaid mürke.
Kuid need kanged putukamürgid mõjuvad halvasti mesilastele ja liblikatele, kes kultuurtaimi tolmeldavad, muutes nad kas viljatuks või tappes.
Prantsusmaal käivitati mesilaste ja libikate kaitsmise liikumine juba 2007. aastal ning nüüd kümme aastat hiljem on mõningaid tulemusi näha.
Näiteks Pariisi kasvatakse mesilasi kõrghoonete katustel. Üks selliseid mesinikke on 34-aastane Audric de Campeau, kelle mesitarud on Eiffeli torni lähedasel hoone, kust avaneb suurepärane vaade Seine’ile.
«Olen õnnelik ja oma tööga väga rahul, kuigi pean palju treppe läbima, kuid selline eksklusiivse mee tootmine on seda väärt,» teatas prantslane.
Lisaks oma mesilastele tegeleb ta veel mitmekümne mesilastekasvandusega, mis asuvad ajalooliste hoonete, galeriide ja kontorihoonete katustel.
Lisaks Pariisile tegeletakse veel mitmes Prantsusmaa suurlinnas, kaasa arvatud Lille’is, kus mesilased täiesti kadusid, mesilaste kasvatamisega katustel.
Katusetarude kasutusse võtmisele lisaks on vähendatud kahjurputukate tõrjevahendite kasutamist.
Pariisi linnavalitsuse andmetel oli 2015. aastal mesilaste katusetarusid üle 700, nüüd võib see arv oli 2 -3 kordne.
Mesinik de Campeu teatel on tema toodetav mesi üsna eksklusiivne, nagu kallis vein või šampanja.
/nginx/o/2017/08/10/6979165t1h28e7.jpg)
De Campeau mee väike purk maksab 35 eurot ja seda kasutavad toiduvalmistamisel mitmed Pariisi nooblid restoranid.
«Hea mesi on nagu hea aastakäigu vein, selle tunneb maitsest ära,» lisas prantslasest mesinik.
/nginx/o/2017/08/10/6979161t1h8d89.jpg)
Kui mesilaste väljasuremine jätkub, siis võib juhtuda nii, et 15 – 20 aasta pärast on mesi nii kallis, et seda suudavad osta vaid jõukad.
Mesilane (Apis) on kiletiivaliste seltsi mesilaslaste sugukonda kuuluv putukate perekond. Meemesilane on üks vähestest kodustatud putukatest, lisaks meele saadakse neilt ka mesilasvaha ja –mürki.
Mesilased risttolmedlavad õistaimi, toitudes nektarist ja õietolmust.
Meemesilased, keda kasvatatakse tarudes, ehitavad sinna kärjed, kus on mesi, kuid ka töödeldud õietolm suir.
Korjepaiga leidnud mesilased annavad sellest kaaslastele teada tantsuga, mis jagunevad ringtantsuks ja vibavaks tantsuks. Mesilane kasutab ringtantsu, kui korjekoht on taru lähedal. Vibav tant näitab, millises suunas korjepaik tarust asub ja kui kaugel see on.
Väidetavalt olevat 20. sajandi kuulus füüsikust geenius Albert Einstein öelnud, et kui meemesilased välja surevad, siis inimkond on järgmine.
/nginx/o/2017/07/19/6908135t1h63d8.jpg)