Mehe süüdimõistmine tapmiskatses jõustus lõplikult

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil on kohtusaal.
Pildil on kohtusaal. Foto: Marina Puškar

Kolmapäeval jõustus lõplikult süüdimõistev otsus kriminaalasjas, mis oli toonud kohtupinki Kohtla-Järvel tuttavat haamrilöökidega tappa üritanud mehe.

Süüdistuse kohaselt lõi 56-aastane Mihhail Širjajev möödunud aasta 5. augustil Kohtla-Järvel Mõisa tee maja hoovis asuva garaaži juures haamritaolise tööriistaga pähe 54-aastasele mehele. Pärast lööki püüdis kannatanu oma majja siseneda, kuid Širjajev jälgis teda ning üritas kannatanud korduvalt uuesti pähe lüüa. Kannatanul õnnestus majja pääseda ning oma poeg appi kutsuda. Ohvri poeg kutsus välja politsei ja kiirabi. Löögi tagajärjel sai kannatanu eluohtliku tervisekahjustuse.

Viru maakohus tuvastas tänavu jaanuaris, et Širjajev pani kuriteo toime raske isikliku olukorra mõjul ning kahetseb tehtut. Kohus mõistis Širjajevi süüdi tapmiskatses ning mõistis talle karistuseks kaheksa aastat vangistust.

Varem kriminaalkorras karistamata Širjajev pöördus seepeale ringkonnakohtusse, mis muutiski veidi maakohtu lahendit. Nimelt tühistas Tartu ringkonnakohus 4. aprillil Viru maakohtu 19. jaanuari otsuse osaliselt ehk Širjajevile mõistetud karistuse ja tahtluse motiivide osas. Ringkonnakohus mõistis Širjajevile teise inimese tapmise katse eest kuueaastase vangistuse. 

Ringkonnakohus nõustus maakohtuga, et süüdistatav ei pannud kuritegu toime kaudse tahtlusega. Samas ei nõustunud ringkonnakohus maakohtuga, et ta oleks langetanud eesmärgilise otsuse kannatanu tapmiseks. Uuritud tõendid ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul järeldada, et kannatanu surm oli Širjajevi eesmärk ja ta pani oma teo toime kavatsetusega. Ringkonnakohus leidis, et tõenditest ei tulene tõsikindlalt, et süüdistatav läks kannatanu elukohta kavatsusega ta tappa. Minnes kaasavõetud tööriistadega kannatanu elukohta, oli süüdistatav küll ärritunud, kuid kohale jõudes ei teadnud ta mingil moel eeldada, kellega koos kannatanu viibib, kuidas edasised sündmused võivad areneda, kas tal üldse tekib võimalus kannatanuga vestelda ja kas vestlusest areneb konflikt. Küll aga nägi ringkonnakohus Širjajevi tegevuses ehk metallist haamritaolise tööriistaga kannatanule jõulises pähe löömises otsest tahtlust. Kannatanu surma hoidis ära vaid meditsiinitöötajate õigeaegne sekkumine.

Ringkonnakohus leidis, et maakohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud kriminaalasja eripärana seda, et kuritegu jäi katse staadiumi. Riigikohtu seisukoha järgi tuleb katsefaasi jäänud süüteo eest karistuse mõistmisel pidada esmatähtsaks isiku tahtluse intensiivsust, millega on seotud näiteks kuriteo toimepanemise põhjalik planeerimine ja ettevalmistamine. Antud juhul sellist olukorda ei olnud. Samuti on oluline, kas ja millises ulatuses rünnatud õigushüve sai kahjustatud.

"Määrav on ka katsestaadiumisse jäänud teo üldine ohtlikkus, näiteks kolmandate isikute paralleelne ohustamine planeeritava kuriteoga. Ka seda antud juhul ei olnud. Seega tuleb katsestaadiumisse jäänud kuriteo puhul kaaluda karistuse vähendamist," märkis ringkonnakohus ning pidas põhjendatuks vähendada maakohtus mõistetud karistust kuuele aastale.

Kuna riigikohus ei võtnud kolmapäeval süüaluse kassatsioonkaebust menetlusse, jõustus ringkonnakohtu lahend lõplikult.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles