Väikesaared vajavad nende eripäraga arvestavat liiklusseaduse muudatust

Silvia Paluoja
, Pärnu Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kihnu Virve on sadamasse toonud turismigrupid, mis alustavad Liivi lahe suurima saarega tutvumist giidi saatel veoauto kastis.
Kihnu Virve on sadamasse toonud turismigrupid, mis alustavad Liivi lahe suurima saarega tutvumist giidi saatel veoauto kastis. Foto: Mailiis Ollino

Kihnu sadamas on hommikul laevaootel kastiautod, juhid ja giidid jutlevad, kuni uhke ja paarsada reisijat mahutav Kihnu Virve sildub ning inimmass liikvele läheb. Päevaks Liivi lahe suurimale püsiasustatud väikesaarele jõudnud paigutuvad grupiti autodele ja Kihnu avastamine algab.

Õhtuse laevaga koduteele asudes jagatakse vaimustust elamusest, mis saadud autokasti kõrguselt saare kaunitele küladele pilku heites. See kordumatu elamus püsib mandrielanikel kaua meeles, aga ...?

Selle «aga» taga on ajalehe Harju Elu kaudu üleriigiliseks kerkinud teema, et inimeste sõidutamine veoauto kastis on lubatud sõjaväele, kuid on keelatud reisifirmadele. Väikesaartel teist võimalust gruppe teenindada paraku pole ja nii rikutaksegi liiklusseadust.

«Meil on autokastis istepingid ja seljatugi peakõrguseni, treppi pidi saab kasti minna, luugi paneme korralikult kinni, sõidame mitte üle 40 kilomeetri tunnis, sest turist tahab ringi vaadata ja siin ei olegi võimalik kupatada, nii et küsimus on meie jaoks liiklusseaduse nüansis,» seletab turismifirma Kihnurand töötaja Kerli Vahkel.

Paljud suveturistid kasutavad Kihnus ringisõitmiseks ka jalgrattaid, mille laenutusega tegeleb sadamaalal kaks firmat. Suured turismibussid pääsevad küll saarele, aga tulenevalt kitsastest teedest ei ole neil lubatud saare lääne- ja lõunaosas liigelda. Kannatada saaks teekategi ja vaja oleks möödasõitudeks ehitada taskuid. Sellist raha merelise saarvalla eelarve välja ei kanna ning kuna turismihooaeg kestab keskmiselt kaks kuud, poleks sel mõtet.

Giid ja SA Kihnu Kultuuriruum juhataja Mare Mätas väidab, et ekskursioonide tegemine väikesaartel veoauto kastis tuleb seadustada. Seda kinnitab üle 20 aasta head praktikat, et asi vaid nii toimuda saabki, sest suure seltskonna ainus võimalus kiiresti ühest saare otsast teise saada ongi veoauto.

«Eesti Vabariiki on olnud 26 aastat, need autod on sõitnud enne ja sõidavad siiani, turismimajandus, töökohad, kõik on selle peal, et inimesed vedada tuletorni, toitlustuskohtadesse,» nendib Kihnu vallavanem Ingvar Saare. «See ei ole ju kellelegi üllatus, et seadus otseselt seda ei luba. Ehk ongi hea, et teema on nii suurelt üles tulnud, saab lõpuks kiirelt lahendatud ja edaspidi saavad Kihnut külastavad ministrid autokastis rahulikult edasi sõita.»

Ingvar Saare sõnade kohaselt seisnebki kogu väikesaarte elu nüanssides, mis mandriga sama mõõdupuu alla ei mahu nagu ka liiklusseaduse paragrahv 34 lõige 2, mille sõnastuse järgi võib sõitjaid vedada ainult valmistaja poolt ettenähtud kohtadel ja viisil.

Eesti Kaitseväes teeninud vallavanema jutu järgi ei ole loogiline, et kaitseväes saavad noored kogenematud juhid õiguse vedada autokastis presentkatte all sõdureid, sõites teinekord ka kiiremini kui 60 kilomeetrit tunnis, aga väikesaartel on 40 kilomeetrit tunnis liiklevad kogenud autojuhtidega kastiautod suur liiklusoht. Saartel kogevad kastiautoturistid vaadet, lõhnu, näevad ümbrust. Bussijuhiloa nõuet kastiauto juhile peab Saare üleliigseks ja tema arvates tuleks lähtuda tervest mõistusest, praktikast ning sellest, et need autod on kohandatud reisijate veoks.

Kihnu vallavanema arvamust jagab tema Vormsi kolleeg Tanel Viks, kelle meelest on lahendus üks: liiklusseadust tuleb muuta ja lubada selles küsimuses väikesaartele erand.

«Kõnealusel juhul on seadus eluvõõras ja tuleb eluga kooskõlla viia, kui seda ei tehta, siis ega sellest vedu lõpe,» tõdeb Viks, kelle jutu järgi on kastiautos turiste sõidutatud kogu iseseisvusaja.

Vormsi vallavanema arvates ei ole mõtet koduriigis tekitada kunstlikult totraid konflikte ja panna rumalasse seisu kontrollima suunatud politseinikku, kes saab aru, et see on väikesaartele oluline. Eluvõõras liiklusseadus aga nõuab, et samal ajal justkui peaks ta trahvi tegema. 

Naissaarel juunis toimunud Eesti Saarte Kogu (ESK) üldkogul oli kogu juhataja Leo Filippovi sõnade kohaselt päevakorral väikesaarte elukorraldust ja elanike toimetulekut mõjutavad teemad, eelkõige kogukonna turvalisuse kujunemine koostöös Kaitseliiduga ja kirikukogukondade osatähtsus kogukonnasuhetes.

«Eriti murettekitavalt jäi päevakorda Prangli saare esindaja esiletoodud probleem, nimelt liiklusseadus, mis keelab inimeste vedamise veokastis,» märgib Filippov. «Ometi on saarte pikaajaline praktika sellise safaritüüpi transpordiga looduse tutvustamisel omaette aktraktiivne ja transpordioludest lähtuvalt ka asjakohane ning sellise võimaluse keelamine ei ole saartel elu edasiviiv lahendus.»

ESK esindab 19 püsiasustusega saart ja Filippov möönab, et igasugune õiguslik ülereguleerimine põhjustab väikesaare kogukonnale ja majanduselule tagasilööke.

«Tuleb aru saada, et elamine ja töötamine tiheasustuse tingimustes või väikesaartel on täiesti erinevad olukorrad ning elamine saartel püsib ja areneb, kui selleks on loodud piisavalt erinevaid eeldusi,» märgib Filippov. «Saared on võimelised kujunema Eesti looduse ja kultuuriruumi pärliteks, kui on tarkust säilitada seda head, mida võib neil näha-leida ja sellest osa saada. Üks peamisi tarkusi on kuulata ja arvestada saarte püsielanike ellujäämise kogemusi ja elamise traditsioone.»

Filippovi arvates on meil piisavalt asjatundjaid ja tahet ning mõistmist, et leida liiklusseaduses selline sõnastus, mis võimaldab kontrollijatel teha oma tööd nii, et süda ei jääks valutama mittemõistliku keelu või karistamise tõttu. «Õigusruum kui arengu üks eeldusi peab võimaldama edasiviivaid, elukeskkonda ja kultuuriruumi sobivaid lahendusi,» lisab ta.

Lääne prefektuuri patrulli- ja liiklusjärelevalveteenistuse juht Sander Peremees selgitab, et kehtivad liiklusreeglid ei tee väikesaartele sõitjate veo koha pealt mingisuguseid erandeid.

«Liiklusseadust ei ole võimalik ka kuidagi «väänata» nii, et sellist vedu tegelikult teha tohiks,» täpsustab Peremees, kelle arvates võiks siiski selline erand väikesaarte kohta olla. «Praegu ju tegelikult inimesi selliselt veetakse. Seaduses on kaitseväele ja Kaitseliidule juba erand tehtud, miks mitte siis ka väikesaartele. Mootorsõidukile kehtestatud tehnonõuete osas on väikesaartel juba pisut leebemad nõuded. Kindlasti on vaja täpsustada sellistele sõidukitele ja veole kehtivad nõuded, sealhulgas sõidukiirus, et vähendada ohtu inimeste elule ja tervisele, juhi õlule jääb siiski päris suur vastutus.»

Hiljuti koos Balti riikide kolleegidega Kihnut külastades ütles Eesti valitsusjuht Jüri Ratas, et veoautodega turistide vedamise küsimus väikesaartel peab saama lahendatud seadusandlikul tasandil nii, et säiliks väikesaarte eripärane elulaad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles