Lastega ei räägi rahast piisavalt ei vanemad ega kool

Agnes Saik
, suvereporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pilt on illustreeriv.
Pilt on illustreeriv. Foto: SCANPIX

Uuringust selgub, et vanemad räägivad lastele rahaga ümber käimise põhitõdetest, kuid ülejäänud teadmised tuleb lastel omandada väljaspool kodu. Koolides alles lisatakse ainete õppekavadesse rahateemasid.

Lastevanemaid küsitlevast uuringust järgi arutavad 18 protsenti lastevanematest enne taskuraha andma hakkamist noortega üksikasjalikult läbi raha väärtuse ja kogumise ning sellega ümber käimise teemad. Enamik emasid ja isasid räägivad põhiasjadest või lasevad lapsel ise elupraktikast õppida. Swedbanki rahaasjade teabekeskuse juht Kati Voomets ütles, et see tulemus on murettekitav. 

Psühholoog Anu Pärn tõi välja, et laste kaasamine pere rahaasjadesse on väga oluline. Kuigi lastele hakatakse regulaarselt taskuraha andma tavaliselt alates seitsmendast eluaastast võiks eaga arvestades võsukeste harimist alustasa juba kahe või kolme aastaselt, lasta näiteks väikelapsel valida, kas ta tahab poes ühe euro eest osta jäätist või kommi.

Finantskirjaoskuse lektor Ljudmilla Eljaste sõnas, et märksõnaks peaks olema pigem kaasamine kui õpetamine. Uuringust selgus ka, et viiendik lastest kulutab saadud taskuraha kohe ära. Eljaste sõnas, et koos saab eelarvet planeerida ja soojamaareiside jaoks raha kõrvale panemist arutada. Nii tekib lastel ka oskus raha millegi suurema jaoks raha koguda.

Samuti sõnas Pärn, et isiklik eeskuju on väga oluline. Ei saa süüdistada last, kui ta ei kuluta raha mõistlikult, kui vanem ei pole ka finantsasjades osav. Lisaks võib raha ebamõistlik kulutamine tema sõnul viidata ka muudele probleemidele, liigne riiete või maiustuste ostmine näiteks üksildusele või helluse puudumisele.

Uuringust tuleb välja, et paljud lapsevanemad annavad taskuraha siis, kui laps küsib millegi kindla jaoks. Pärn aga ütles, et iseseisvuse kujundamise juures on oluline regulaarsus ja ühine rahaasjade läbi arutamine.

Lastele ei tohiks ka psühholoogi sõnul raha saamist eesmärgiks, mille nimel ta hästi hästi käitub või häid hindeid saab. Kui laps on aga väga pingutanud, siis on hea öelda, et ta on tubli ja sellepärast saab tunnustuseks pisut lisaraha.

Eesti majandus- ja ettevõtlusõpetajate seltsi juhatuse liige Elbe Metsatalu tõi välja, et ka koolides hakati raha teema peale mõtlema peale praeguste õppekavade koostamist ning nüüd järjest tegeletakse finantsoskuste õpetamise sidumist ainekavadega.

Taskuraha suurus on uuringu järgi seotud laste vanusega. Kui 5-6aastased lapsed saavad keskmiselt 10,1 eurot kuus, siis 11-15aastased juba 21,5 ja 20-30aastased 58,1 eurot. Kõige erinevamad on 7-15aastaste laste taskurahade suurused. Enne 16. eluaastat antakse raha lapsele enamasti sulas, kuid pärast pangaülekandega. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles