Narva keskraamatukogu lasi pedofiili lastele kunsti õpetama (4)

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pedofiiliakuritegude eest süüdi mõistetud Vjatšeslav Hutornov (vasakul) Narva keskraamatukogu joonistamisõpetuse tunnis.
Pedofiiliakuritegude eest süüdi mõistetud Vjatšeslav Hutornov (vasakul) Narva keskraamatukogu joonistamisõpetuse tunnis. Foto: Ksenja Trohatševa

Narva keskraamatukogu lasi pedofiilia eest vanglakaristust kandnud Vjatšeslav Hutornovil tegutseda kunstiõpetajana, kes viis muu hulgas läbi joonistamistunde lastele, raamatukogu juht lubas mehe taustast kuuldes mehe joonistamistunnid lõpetada.

Kohus mõistis Hutornovi neli aastat tagasi pedofiilias süüdi just juhtumite tõttu, kui ta kuritarvitas kunstiõpetajana seksuaalselt lapsi.

Hutornov viis tänavu juulis ja augustis Narva keskraamatukogus läbi kolm joonistamise meistriklassi tundi nii lastele kui ka täiskasvanutele.

Joonistamistunnis osalenud Narvskaja Gazeta ajakirjanik Ksenja Trohatševa meenutas, et Hutornov palus ennast kunstiklassis nimetada ainult eesnime pidi ja ta keeldus oma perekonnanime ütlemas. Ajakirjaniku sõnul tundus see talle kummalisena, et ta palus end nimetada kas Vjatšeslavks või kunstnikuks.

Narva linnale kuuluva keskraamatukogu kunsti ja spordi osakonna veebilehel ei ole samuti mainitud seksuaalkurjategija nime, internetist leiab infot vaid selle kohta, et kunsti meistriklassi viib läbi kunstistuudio Palette.

Internetis vabalt kättesaadava info põhjal ei ole raske kindlaks teha, et kunstistuudiot Palette juhatab alates 2011. aastast 53-aastane Vjatšeslav Hutornov. Enda tutvustuseks kirjutab Hutornov, et ta on diplomeeritud kunstnik, kes elab Narvas alates 1990. aastast. Kunsti on ta õppinud Riia kunstiakadeemias ja Ašabadi kunstikoolis.

Narva keskraamatukogu direktor Marica Ort ütles Postimehele, et mees lubati tunde andma tema kvalifikatsiooni pärast. Ta tunnistas, et mehe tausta ei kontrollitud, kuna töö lastega on vaid osa tema tegevusest raamatukogus ja suure osa tema tööst hõlmab täiskasvanutele kunsti õpetamine. Mehe minevik tuli raamatukogu direktorile üllatusena ning ta kinnitas, et loomulikult katkestab keskraamatukogu Hutornoviga igasuguse koostöö.

Vjatšeslav Hutornov ise ei eitanud telefonivestluses venekeelse Postimehe ajakirjanikuga, et ta viib Narva keskraamatukogus läbi kunsti meistriklasse. Samas ei vastanud ta küsimusele, kas tema töö raamatukogus on seotud lastega. «Ma ei saa teie küsimusest aru,» ütles ta. Kuigi mees soostus algselt Postimehe ajakirjanikuga kohtuma, ütles ta hiljem telefoni teel, et ei soovi näost näkku kohtuda.

Hutornov on kandnud pedofiiliakuritegude pärast vanglakaristust

Kohus mõistis Vjatšeslav Hutornovi 2013. aastal süüdi pedofiilias ehk karistusseadustiku paragrahvide järgi, mis käsitlevad sugulise kire rahuldamist lapseealisega ja lapseealise seksuaalses ahvatlemisest.

Uurimine tuvastas, et Hutornov ahistas vahemikus 1. jaanuarist 14. märtsini 2013 kunstiõpetajana vähemalt viit alaealist, pannes ohvritele käe riiete alla ja puudutas neid suguelunditest. Samuti tuvastas uurimine, et mees rääkis kunstitunni ajal alaealistega seksuaalsetel teemadel.

Viru maakohus karistas Hutornovit 2013. aasta augustis kolmeaastase vangistusega, millest arvati lühimenetluse tõttu kolmandik ehk üks aasta maha. Tartu ringkonnakohus karmistas mehe karistust ning mõistis talle kolme ja poole aasta pikkuse vangistuse, milles arvati samuti lühimenetluse tõttu kolmandik maha.

Hutornov pidanuks vabanema vanglast 7. mail 2016, kui ta sai vabaks enne tähtaega, 2015. aasta aprillis.

Hutornovi vabastamise otsuses ei ole otseselt öeldud, et ta ei tohi pärast vabanemist lastega töötada, kuid seda peetakse vaikimisi elementaarseks.

Lapsevanemad saavad kontrollida oma järeltulijatega töötavate inimeste tausta

Justiitsministeerium on seisukohal, et igal lapsevanemal peab olema õigus kontrollida oma lapsega töötavate inimeste tausta. Ministeeriumi juhendis lastega töötavatele asutustele on mustvalgel kirjas, et tööle asuvate inimeste tausta tuleb kontrollida ja selgitada välja, kas nad on kriminaalkorras karistatud. Juhendis on märgitud, et lastega töötamine peaks olema eluks ajaks keelatud inimestele, keda on karistatud inimkaubanduse, prostitutsiooni, lapsporno ja seksuaalse enesemääramise vastu suunatud kuritegude eest.

Inimese karistatuse kontrollimiseks saab teha päringu karistusregistrisse. Infot saab e-posti aadressil paring@karistusregister.ee või karistusregistrist, kuhu saab siseneda ID-kaardi abil.

Päringu eest tuleb maksta 4 eurot riigilõivu.

Justiitsministeeriumi kommentaar

Justiitsministeerium tuletab meelde kõigile tööandjatele, kelle töötajad puutuvad tööülesandeid täites vahetult kokku lastega, et tööandja on kohustatud veenduma, et isik, keda tööle võtta soovitakse, ei ole karistatud inimkaubanduse, seksuaalse enesemääramise vastaste, prostitutsiooni- ja lastepornoga seotud kuritegude eest. See tähendab, et vastavatel tööandjatel tekib kohustus enne isiku töölevõtmist kontrollida karistusregistrist, kas isik on selliste kuritegude eest süüdi mõistetud. Tööandjat, kes võtab tööle isiku, kellel on seaduse järgi lastega töötamine keelatud, võib karistusseadustiku järgi karistada rahatrahviga. Keeld on eluaegne.

Lastega töötavaks isikuks on töös või kutsetegevuses lapsega vahetult kokku puutuv inimene. Samuti on selliseks isikuks vabatahtlikus tegevuses, asendusteenistuses teenimisel, tööturuteenuste osutamisel või praktikandina lapsega vahetult kokku puutuv inimene. Kui lastega töötamiseks on vajalik tegevusluba, on tegevusloa andmiseks õigustatud isik samuti kohustatud jälgima lastega töötamise piirangutest kinnipidamist. Lapsega töötava isiku all peetakse silmas kõiki lasteasutuses töötavaid või teistel eelnimetatud juhtudel (nt praktikandina) lasteasutuses tegutsevaid isikuid, kes lastega vahetult kokku puutuvad (nt õpetaja, noorsootöötaja, noortelaagri töötaja). Niisamuti isikuid, kellel ametijuhendi või töö iseloomu tõttu tuleb lastega vahetult kokku puutuda teistes, mitte ainult lastele mõeldud asutustes (näiteks haigla sotsiaaltöötaja, noorsootööasutuse või noortelaagri töötaja).

Nõue ei laiene isikutele, kes tööülesannete täitmisel teiste hulgas ka lapsi teenindavad (müüjad, juuksurid, bussijuhid jne).

Lasteasutus saab teha päringu lastega töötavate isikute kohta tasuta. Päringu tegemiseks piisab lasteasutuse esindaja digitaalallkirjastatud pöördumisest aadressile paring@karistusregister.ee, milles on märgitud, et päring tehakse lastega töötavate inimeste kohta.

Kommentaarid (4)
Copy

Märksõnad

Tagasi üles