Kriimani külaselts otsustas endale taasiseseisvumispäevaks hea kingituse teha: puhastada Kriimani mõis, 19. sajandi lõpus suvitusmõisaks ehitatud kahekorruseline puithoone, rämpsust ja prahist. Eile tuligi talgutele ligi 20 inimest, nii uusi asukaid kui ka vanemaid elanikke. Oli ka neid, kes tulid niisama istuma ja külarahvaga muljetama.
Külaselts rookis Kriimani mõisa
21. august 2017, 16:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimased aastad tühi
Talgute eestvedaja Eda Kalmre sõnul on väärika ajalooga puitmõis mahajäetuna seisnud juba viis aastat, kui lahkus sealt viimane üüriline.
Mõis on valla omandis. Kui nõukogude ajal oli see sovhoositööliste elamuks, siis pärast taasiseseisvumist paigutas vald sinna peamiselt sotsiaalabi vajavaid peresid. Peagi need aga lahkusid, jättes millegipärast oma asjad maha. «Sinna on kõik inimeste elud jäetud: riided, kapid ja muud asjad,» lausus Eda Kalmre.
Tal on kahju, et mõis on nii trööstitusse seisu jäänud, eriti kui arvestada selle tähtsust Haaslava valla jaoks.
«See hoone on Eestis väheesinev näide puidust klassitsistlikust mõisahoonest, selliseid pole palju säilinud,» rõhutas Eda Kalmre. «Tegu on Haaslava valla ajaloolise ja ühe mõjusaima kohaga.»
Ebakindel tulevik
Haaslava vallavanem Priit Lomp nõustus eelöeldus Eda Kalmrega, kuid märkis, et lahendused, mida mõisaga tulevikus teha saaks, on piiratud.
«Oma ajaloo poolest on ta kindlasti vallale tähtis, aga asupaiga ja funktsionaalsuse poolest ei ole see paraku väga otstarbekas hoone,» nentis ta.
Vallavanem rääkis, et viimase kümne aasta jooksul on sinna paar korda eurotoetuste abil planeeritud sotsiaalhoolekandekeskust, kuid sellest mõttest pole asja saanud.
Pigem on Lombi sõnul püütud praegust seisundit säilitada: hoida uksed kinni, aknad ees ning katus terve, et kui vajadus ja võimalus peaks tekkima, saaks hoone kasutusele võtta.
Eda Kalmre ütles, et tegelikult ei olnudki kriitika suunatud praeguse vallavõimu pihta. Koristustalgud olid sõbralik meeldetuletus, et vald mõisa päris ära ei unustaks.
Juunis asutatud Kriimani küla selts kavatseb ka pärast kohalike omavalitsuste valimisi suures vallas mõisa teemal kaasa rääkida ning selle tuleviku üle mõelda. «Eks olegi väga raske leida sellele mõisale head otstarvet,» nentis Eda Kalmre.