Palgatõusust hoolimata õpetajaamet noori ei kutsu

Klassiruum.

FOTO: Gertrud Alatare /PÄRNU POSTIMEE/

Hoolimata õpetajate palgatõusust pole õpetajaamet väga atraktiivne ning õpetajakoolitusega seotud näitajad, nagu noorte õpetajate osakaal, sooline jaotus või õpetajakoolitusse astumine pole paranenud.

Haridus- ja teadusministeeriumi aasta-analüüsist ilmnes, et gümnasistidest tahaksid kindlasti või pigem töötada tulevikus õpetajana 16 protsenti, õpetajatest valiksid ka täna oma elukutseks uuesti õpetajaameti veidi üle poole ehk 55 protsenti.

Õpetajaameti maine ei seostu uuringu kohaselt mitte niivõrd ameti väärikusega ja panusega ühiskonda kui pigem suure töökoormuse, stressirohke suhtlemisega erinevate huvirühmadega ning madala töötasuga. Vaadates Eesti õpetajate ja õpilaste suhtarvu, on probleemiks tõenäoliselt pigem koormuse ebaühtlane jaotus eri koolides ja piirkondades.

Õpetajaameti madalale atraktiivsuse osutavad ka ülikoolidesse sisseastumise konkursside andmed. Sisseastumise infosüsteemi (SAIS) läinud aasta andmete põhjal oli õpetajakoolituse õppekavade konkurss keskmisest konkursist väiksem. Kui võrdsustada keskmine konkurss ühega, siis õpetajakoolituse õppekavadel kokku oli konkurss 0,9.

Keskmisest kõrgem ehk keskmisega võrrelduna 1,3 oli koolieelsete lasteasutuste õpetajakoolituse õppekavade konkurss, üldhariduse ja kutsehariduse õpetajakoolituse õppekavadel oli see aga 0,7. Sel aastal on käivituvad uued algatused õpetajaameti väärtustamiseks ja selle atraktiivsuse suurendamiseks.

Tagasi üles