Kapo saab õiguse kontrollida relva taotleja tausta

Relv. Foto: Pexels

Valitsus kiitis heaks relvaseaduse muutmise eelnõu, mis annab kaitsepolitseiametile õiguse kontrollida relvaloa taotleja tausta ja paneb taotlejale edaspidi kohustuse põhjendada relva soetamise vajadust.

Siseminister Andres Anvelt ütles valitsuse pressikonverentsil, et ta imestab, et see pole seni nii olnud, aga seaduseelnõuga kaasatakse relvaloa väljastamise protsessi ka kaitsepolitsei, kes võib kontrollida inimese tausta.

Relvaloast loobumise alus võib olla see, kui inimesel leitakse olevat oht riigi julgeolekule. PPA võib keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Kokku võib tulevikus inimesel olla 5000 padrunit.

Kui siseminister Andres Anvelt ütles, et ka tema ise on relvaomanik, siis peaministril Jüri Ratasel relva pole. Justiitsminister Urmas Reinsalul on üks laskekõlbmatuks tehtud relv kodus, mis talle kinkis kaitseväe juhataja.

Anvelt märkis, et muudatusega peaks olema vähem ohtu, et relv satuks inimese kätte, kes ei tea ega taha teada, kuidas seda peaks käsitsema ja hoiustama. Eestis on ligikaudu 28 000 relvaomanikku, nende seas ka palju kollektsionääre. Tsiviilkäibes on ligikaudu 70 000 relva.

Relvaseaduse muudatused puudutavad valitsuse päevakorra järgi eelkõige erinevate lubade menetlust ja laskekõlbmatute relvade regulatsiooni. Relvaseadusesse lisatakse nõudeid, mis peaksid kindlustama selle, et relva omanikeks on õiguskuulekad ja usaldusväärsed inimesed.

Edaspidi peab relvaloa taotleja põhjendama vajadust relva omamiseks ning politsei- ja piirivalveametil (PPA) on õigus loa andmisest keelduda, kui relva vajalikkus ei ole piisavalt põhjendatud. Relvaloa andmisest on võimalik keelduda ka inimestele, keda on korduvalt karistatud süüteo toimepanemise eest. Relvaloa andmisest võib keelduda või see kehtetuks tunnistada, kui on kahtlus, et relva omanik on ohuks riigi julgeolekule.

Kui tulirelv on soetatud turvalisuse tagamiseks, peavad relva omanikud relvaloa aegumisel uuesti läbima tulirelva käsitsemise katse.

Tulevikus tuleb ka laskekõlbmatud tulirelvad PPAs registreerida. Seda selleks, et neid ei ehitataks ümber.

Eestis elamisloa või elamisõiguse alusel elav välismaalasele kehtivad relvaloa taotlemisel samad tingimused Eesti kodanikega. Eksam tuleb välismaalasel sooritada ka siis, kui talle on väljastatud relvaluba mõnes teises riigis. Relvaeksam tehakse eesti keeles või eesti keele mittevaldamisel tõlgi abil muus keeles. Ilma tõlgi abita tuleb aga sooritada tulirelva käsitsemise ja laskeoskuse katse. See tagab, et iga relvaomanik saab aru eestikeelsetest relva käsitsemisega seotud käsklustest, mis tagab nii tema enda kui teiste inimeste ohutuse.

Relvaseadus on plaanitud jõustuma 2018. aasta 1. jaanuaril.