Loone rahustab Kreeka ministrit: natsid on meil vähemuses (59)

Karel Reisenbuk
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Oudekki Loone artikkel ning Eestit kujutav pilt.
Oudekki Loone artikkel ning Eestit kujutav pilt. Foto: Kuvatõmmised / montaaž

Parlamendiliige Oudekki Loone (Keskerakond) avaldas Kreeka ajalehes Tribune toetust Kreeka ministrile Stavros Kontonisile, kes kritiseeris Tallinnas korraldatud kommunismikuritegude konverentsi.

Eesti justiitsministeeriumile saabunud kirjas teatas Kontonis muu hulgas, et Kreeka rahvas ja valitsus ei saaks iialgi aktsepteerida üleskutset võrdsustada kommunism natsismiga. Kommunismi voorusi kiites üritas minister Kontonis väita ka, et üks selle positiivseid saavutusi oli Praha kevad.

Oma toetuskirjas Kreeka justiitsministrile kirjutab Loone:

«Tahan avaldada sügavat tänu ning austust teie otsusele mitte osaleda kommunismikuritegude konverentsil. Kahjuks on sellised katsed kaudselt õigustada natside režiimi ning natside ideoloogiat Eesti praeguses poliitilises elus tugevalt päevakorral. Minu enda otsus tähistada 9. mail võidupüha, on tagajalgadele ajanud palju poliitikuid ja ajakirjanikke, kuid see on toonud ka palju positiivset toetust. Tahan teile kinnitada, et Eesti ei ole natsiriik ning natsid ja nende pooldajad on siin vähemuses. /…/ Teie otsus andis jõudu neile, kes ei unusta ning kes teavad, et sotsialismi ning vabadust ei saa pelgalt põimida, vaid seda, et sotsialism on vajalik vabaduseks. Mul on piinlik, kuid olen kindel, et on olemas tulevik, kus selliseid üritusi enam ei korraldata.»

Tänases Vikerraadio saates Uudis+ küsiti Oudekki Loone käest selgitust, miks selline kiri ikkagi teele sai saadetud. Loone sõnul ütles Kreeka minister väga mõistlikke asju. «Ta (Kreeka justiitsminister, K.R) ütles, et kui me räägime natsismist, siis me oleme tundnud vaid ühte vormi ja see oli väga õudne. Kreeka kannatas väga tugevalt Natsi-Saksamaa okupatsiooni all. Kuid kommunisme, neid me tunneme väga mitut vormi ning üks nendest vormidest on ka eurokommunism, mis sündis Praha kevadest ja mis sündis vajadusest ehitada niisugust sotsialismi mis on kooskõlas vabaduse, mis on kooskõlas demokraatiaga,» tõi Loone välja Kontonise öeldu.

Kui öelda kommunism, kuulevad Loone sõnul väga paljud Euroopa riigid just seda. «Nende riikides on alati olnud selline tugev sotsialistlik või kommunistlik vasakpoolne partei ja neil ei ole üleüldse pistmist sellega mida tegi Stalin. Ja sellepärast selle konverentsi nimi ja selle sisu olid mõnes mõttes väga õnnetud,» rääkis Loone intervjuus. Tema sõnul sai pöördumine kirjutatud näitamaks, et eestlased pole tegelikult nii põikpäised ja pimedad.

Kreeka ajalehes Tribute ilmunud Eestist rääkiva artikli kujunduspilt.
Kreeka ajalehes Tribute ilmunud Eestist rääkiva artikli kujunduspilt. Foto: Kuvatõmmis artiklist.
Kommentaarid (59)
Copy
Tagasi üles