Kohtla-Järvel kaevanduste tõttu lagunevate majade elanikud ei leia abi

Hanneli Rudi
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Eestis on põlevkivi kaevandatud pea 100 aastat, kuid on mahajäetud kaevandustel asuvate majade elanikud mures, et nende kodud võivad kokku kukkuda.
 

Probleem pole uus. Praod põlevkivilinna korrusmajadesse hakkasid tekkima juba paarkümmend aastat tagasi, isegi enne korteriühistute moodustamist, kirjutab venekeelne Postimees.

Kohtla-Järvel asuva maja Sinivoore 13 ühistu esinaine Jelena Mutonen näitab ringkäigu ajal uusi ja vanu pragusid trepikojas, kus juures praod asuvad eri korrustel samas kohas. Ühte pragu on püütud «tugevdada» ikooniga. Teistes majades leidub pragusid mitte ainult trepikojas, vaid ka korterites ja keldris.

Kohtla-Järve Sinivoore maja põrandal on praod.
Kohtla-Järve Sinivoore maja põrandal on praod. Foto: Ilja Smirnov

Mutonen ei ütle otsesõnu välja, et pragude põhjuseks on just majade all olev kunagine kaevandus Käva-2, mis töötas aastatel 1924-1973. Teoreetiliselt on võimalik, et põhjuseks võib olla ka ehituspraak. «Oli mis oli, aga see ei peaks nii olema,» ütles Mutonen murelikult, näidates järjekordset mõra seinas, mis on hoolikalt abivahenditega peidetud.

Abi ei kuskilt

Naise sõnul pöördusid nad juba 2014. aastal Kohtla-Järve linnavalitsuse poole oma murega, kuid neile soovitati pöörduda maavalitsusse. Ka Ida-Viru maavalitsusest jäid nad loodetud abita, sest puuduvad programmid selliste hädaliste aitamiseks. «Loomulikult on see meie vara, kuid kõrvalise abita ei saa me seda probleemi lahendada,» sõnas Mutonen.

2014. aastal vajus selle linnaosa lähistel kokku Käva kaevanduse käik ning see juhtus otse traktori rataste all, traktoristil vedas, et auk oli nii väike. Toona kirjutas maakonnaleht Põhjarannik, et kohalikud põllumehed on selliste varingutega harjunud. Neid tuleb igal aastal ette ja vanade kaevanduskäikude peale tuleb ettevaatlikult sõita ja võimaliku ohuga arvestada.

Kunagise kaevanduse plaan.
Kunagise kaevanduse plaan. Foto: Ilja Smirnov

«Meie seda auku täitma ei hakka. Esiteks ei ole see põllumajandusfirma ülesanne ja teiseks meil ei ole selleks raha,» rääkis toona põllumajandusettevõtte juht Aleksei Murašin. Varingukoha täitmiseks oleks tema hinnangul vaja 100 kuupmeetrit pinnast, lisaks kulud tehnikale. Samuti pole ettevõttel kaarte, kus oleks kunagised kaevanduskäigud peal ning seetõttu ei julge firma ka täiskoormaga veokit sinna saata. Mehe sõnul otsustasid nad varingukoha märgistada.

Kaevandati paarikümne meetri sügavusel

Sinivoore tänaval elava endise kaevandustöötaja Mikk Oro sõnul oli majade lähedal asuv Kukruse kavandus 10 meetri sügavusel, aga kaugemal asuvad kaevanduskäigud ulatusid 20-30 meetrini. «Insenerid toona midagi mõtlesid, et majad ei variseks,» rääkis mees. Tema sõnul jäeti kombainiga kaevandades maa alla tugisambad püsti, kuid need varisevad aja jooksul.

Riik koostab plaani

Keskkonnaameti maapõuebüroo juhataja Maria Karuse sõnul ei pea amet tegelema mahajäetud kaevanduste taastamistööde korraldamisega. Ametniku sõnul tellisid nad 2015. aastal vastavalt eelnevalt koostatud projektile Kohtla-Järvel asunud Lille 22 krundil olnud  varingukoha sulgemise. Šurf täideti ja kaeti pealt betoonplaadiga ja neid töid rahastas keskkonnainvesteeringute keskus.

Keskkonnaametniku sõnul tuleb vanade kaevandustele tähelepanu pöörata, kuid amet on seisukohal, et kaevanduskäikude varingud tuleb kaardistada ning nende korrastamisega on vaja tegelda ühtse plaani järgi, sest nii on odavam ja lihtsam.

Karuse sõnul on Tallinna Tehnikaülikooli teadlased uurinud varingukohti, neid kaardistanud ning võrrelnud tulemusi varasemate andmetega. Varasemad kaardid on digitaliseeritud ning need on antud üle maaametile.

Uurimistöö peab valmima 2018. aastal ja selle tulemusel on võimalik luua üks projekt ohtlike tsoonide likvideerimiseks kunagistel kavandusaladel.

Kui kaevandamisest on möödas kümme aastat või veelgi enam, siis vastavalt seadusele tegeleb kaevandamisest põhjustatud kahjudega riik.

 «Siis on kohalikul omavalitsusel või inimestel võimalik sel teemal pöörduda keskkonnainspektsiooni poole,» ütles Keskkonnainvesteeringute keskuse esindaja Elina Kink. Keskusel endal on olemas programmid kaevandamisjärgselt tekkinud maastike taastamiseks. Kuid Kohtla-Järve majade puhul ei saa olla kindel, mis on sealsete pragude põhjuseks. Selle väljaselgitamiseks on vaja uuringuid, milleks on võimalik küsida raha.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles