Loo tellimiseks pead olema sisse logitud Postimees kontole.
Logi sisse
Sul ei ole kontot?
Loo Postimees konto
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Tööpuudus kimbutab kõige enam noori

Väga oluline on noortele esmase töökogemuse pakkumine kasvõi praktikakohtade, vabatahtliku töö ja õpilasmaleva kaudu, tõdeti konverentsil. Vastasel korral tekib surnud ring, kus noor ei saa tööd, kuna tal ei ole varasemat töökogemust. FOTO: SCANPIX

Tööpuudus 15-24-aastaste seas on viimastel aastatel teinud mitmekordse hüppe, ulatudes 2010. aastal 33 protsendini, samas kui tööpuudus 25-49-aastaste seas oli 15,4 protsenti.

15-19-aastaste praegu mitteõppivate Eesti noorte seas ületas töötus 2010. aastal lausa 60 protsendi künnise.

Täna esitletud SA Poliitikauuringute Keskuse Praxis poolt koostatud noorteseire aastaraamat «Noored ja tööturg» tõi välja, et  noorte tööpuuduse poolest on Eesti Euroopa Liidu punaste laternate seas: meist suurem on noorte tööpuudus vaid Hispaanias, Leedus, Lätis ja Slovakkias.

Aastaraamatus tõdetakse, et majandussurutis selgitab paljuski, miks noorte seas tööpuudus nii palju kasvanud on. Ehitussektor, mida majandussurutis väga rängalt tabas, töötasid ju enamasti noored mehed. Samas oluline põhjus noorte töötuse suurenemises on ka see, et tööturule on järjest enam tulnud neid noori, kes sündisid laulva revolutsiooni ja beebibuumi perioodil. Nii on 20-24-aastaste arv kasvanud 48 000 juurest 2000ndate aastate alguses 54 500 nooreni 2010. aastal.

Võluvitsa pole

Kui statistikat noorte tööpuuduse kohta on lihtne välja tuua, siis lahendusi töötuse vähendamiseks on märksa raskem leida, tuli tõdeda tänasel noorteseire konverentsil, kus probleemist räägiti nii noorte, töötukassa, tööandja, noorsootöötaja, haridus- ja teadusministeeriumi, riigikogu liikme kui ka analüütiku vaatevinklist. Ainukese asjana olid erinevad osapooled ühel nõul selles, et ei ole olemas võluvitsa, mis noorte tööpuudust oluliselt leevendaks.

Eesti Töötukassa juhatuse liige Pille Liimal tõdes, et töötukassal ei ole välja töötatud spetsiaalset programmi noorte tööhõive suurendamiseks, kuna põhjused töö mitte leidmisel on noortel äärmiselt erinevad.

Noori toetavad tööotsingutes erinevad teenused, mis on mõeldud kõikidele töötutele: alates tööotsingute nõustamisest ja lõpetades palgatoetustega neile ettevõtetele, kes noore töötu  värbavad. Töötukassa teeb Liimali sõnul pingutusi selleks, et noorte sihtrühma paremini mõista ja aru saada, mis on see takistus, mis noort töökohast lahutab. Muu hulgas on töötukassa kolinud suhtlusvõrgustikku Facebook, et noortele sobivate kanalite kaudu oma infot vahendada.

Kuivõrd vaid pooled noortest töötutest pöörduvad töötukassa poole, siis Eesti Noorteühenduste Liidu esindaja Martti Martinsoni sõnul tuleks kõigepealt need noored üles leida, kes töötukassa poole veel pöördunud ei ole ja hoolitseda selle eest, et nad ei kuuluks varsti heitunute hulka. «Kui noor ei saa oma esimest töökogemust ja ta loobub tööotsimisest, siis see on suur kaotus ühiskonnale,» osutas Martinson.

Konverentsil tõdeti, et väga oluline on noortele pakkuda esimest töökogemust, mis ei pea olema tingimata täiskoormusega töö, vaid alustada võib ka praktikakohast, vabatahtliku tööst või õpilasmalevast.

Samuti leiti, et alati ei pea keegi tööd pakkuma, vaid noored võiksid ka ise endale tööd anda ja ettevõtlusega alustada. Riigikogu liige Andrei Korobeinik toonitas ettevõtluse õpetamise laiendamist koolides, mis koalitsioonileppe kohaselt edaspidi kavas on.

Haridus-ja teadusministeeriumi noorteosakonna peaekspert Aare Vilu tõdes, et kuna kõige vähem tööpuudust on haritud noorte seas, on eriti oluline suunata haridusteele tagasi need noored, kelle õpitee on mingil põhjusel katki jäänud. Seega on töötud noored nii sotsiaal- kui haridusvaldkonna küsimus.

Tagasi üles
Back