Arheoloogid kaevasid teisipäeval Viljandi kesklinnas praegu Carl Robert Jakobsoni kuju taha jääval haljasalal välja jupi keskaegsest linnamüürist.
Viljandist leiti osa hävinuks peetud linnamüürist
30. august 2017, 07:49
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Selgus, et kunagi hävinuks peetud linnamüüri säilmed olid maapõues siiski kenasti alles ning seni väljakaevatud osa järgi otsustades ka suurepärases korras, kui võtta arvesse tema auväärset iga.
Meeldiv üllatus
Viljandi linnavalituse kultuuriväärtuste spetsialist Monika Vestman kinnitas, et käsil on tulevase projekteerimistöö eeluuringud, mille siht on kunagise linnamüüri osa tulevikus taas nähtavale tuua, nagu seda on tehtud näiteks Viljandi raekoja taga.
«Oli küll teada, kus linnamüür kunagi oli, kuid keegi ei teadnud täpselt, kui palju sellest oli säilinud,» rääkis Vestman. «Tulevikus tahame, et praeguse Arkaadia aia territooriumil olnud müüri asukoht oleks linnaruumis nähtav. Ma olen isiklikult väga rõõmus, et see välja tuli. Kunagi olid siin peal ju majad ning arvasimegi, et pigem leiame mitmesuguseid keldreid.»
/nginx/o/2017/08/29/7042523t1h453b.jpg)
Kui mõne aasta eest Rubiini kino lammutati, siis selle esisel platsil tehtud arheoloogilistel uuringutel 2009. aastal nii korraliku müüri ei leitud. Tulemusega jäi rahule ka väljakaevamisi tegeva osaühingu Arheox arheoloog Rivo Bernotas (pildil).
«Osa keskaegset linnamüüri on siin läheduses juba välja kaevatud, sealt leitigi üks kelder, mis oli omaaegsest müürist läbi ehitatud,» rääkis Bernotas. «Meie üks eesmärk oligi välja selgitada, kas algne linnamüür on veel kuskil säilinud või on hilisemad ehitused selle ära lõhkunud. Esimene kaevamine õnneks näitas, et vähemalt selles lõigus on müür kenasti olemas.»
Ka Bernotas koos kolleegidega oli valmis selleks, et müür leitakse sügavamalt ning märksa halvemas seisukorras, kuid see ilmus päevavalgele umbes neljakümne sentimeetri sügavuselt. Kuigi väljakaevamistel tuli välja ka mõningaid arheoloogilisi leide nagu näiteks keraamikakilde, on nende kaevamiste eesmärk siiski välja selgitada, kui palju müüri on veel säilinud, et tulevikus saaks seda teatud kõrguseni taas üles laduda.
Segatud kultuurikiht
«Kultuurikiht oli küll täiesti olemas, kuid see oli hilisemate ehituste ja pinnasetööde käigus segatud, nii et põhjalikumat arheoloogilist uurimist see ei vaja,» möönis Bernotas. «Edasised uuringud sõltuvad sellest, millised plaanid on linnavalitsusel, kuid ma usun küll, et selle sügise jooksul satume veel Viljandisse.»
Keskajal ümbritses Viljandi linna kaitserajatisena veidi üle kilomeetri pikkune linnamüür. Maakividest laotud linnamüür oli 1,2–2,1 meetri paksune. Linnamüüri väravad olid tornideta. Varasemate arheoloogiliste väljakaevamiste tulemusel on Viljandi linnamüüri rajamist dateeritud XIII sajandi lõppu või XIV sajandi esimesse poolde.