Jaak Uibu: vastutamatuse hierarhia meie riigiteenistujate seas

Jaak Uibu
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Jaak Uibu.
Jaak Uibu. Foto: PP

Millist bürokraatlikku kadalippu peab läbima, et riigiteenistujatele mõeldud ametikirjavahetuse heatava meelespead võetaks lõpuks vastu, kirjutab riigikogu Eesti rahvastiku toetusrühma konsultant teadusdoktor Jaak Uibu.

Mõrad ametikirjavahetuses on laia levikuga. Pole vaja näidetega illustreerida, sest kellel meist poleks kirjakultuuri valdkonnas negatiivset kogemust. Toompea Haridusseminar juhtis sellele tähelepanu seitsme aasta eest pilootuuringuga oskuspädevuse testimisel, mis on avaldatud Digaris saadavas raamatus «Perekonnast, kodust, põhiseadusest ja riigist».  

Selle aasta esimesel poolel koostasime koos ametiisikutega riigikogust, -kantseleist, kõikidest ministeeriumidest ja Tartu Ülikoolist ning paljude asjahuvilistega kaheleheküljelise Ametikirjavahetuse meelespea, mis on Haridusseminari algatus ametikirjavahetuse muutmiseks sisukamaks, hoolivamaks ja operatiivsemaks.  

See töö polnud lihtne, sest kahe lehekülje piirang sundis keskenduma vaid kõige olulisemale – eeskätt kirja sisukusele ja operatiivsusele. Siiski pakkus rõõmu ametnike kaasatulek selle tööga. Lootusega on öeldud, et kui kunstniku loominguks on maal, siis ametniku loominguks on riik.

Adresseerisime meelespea peaminister Jüri Ratasele, riigisekretär Heiki Loodile ja peaministri büroo juhatajale Tanel Kiigele avaldamiseks valitsuse veebilehel. Usaldasime kaasamise üleskutset riigikantselei veebilehel: «Tule ja räägi kaasa». 

Tuli aga tagasilöök – riigikantseleist teatas valitsuse nõunik meelespea saatmisest taas dokumendihaldusnõukogusse. Viimane koguneb vaid paar korda aastas ja pealegi oli pool liikmeskonnast niigi olnud tegev meelespea ettevalmistamisega.

Teadsime aga, et riigikantseleil ja riigisekretäril on piisavalt volitusi meie soovi täitmiseks vabariigi valitsuse seaduse paragrahv 77 punkti üks alapunkti üks alusel ja sama seaduse paragrahvi 79 punkti viis alusel ja et seda luba ei pea küsima dokumendihaldusnõukogult.  

Kas see oli riigisekretäri või tema ametniku «näpukas» või ülim ettevaatlikkus soovitusliku kaheleheküljelise meelespea suhtes? Milleks lükati otsustamine pooles aastaks edasi? Kas oli see siis liiast, kui meelespea soovitas ametnikele märgukirjadele vastata sisuliselt, analüüsida nendes tehtud ettepanekuid, pidada kinni seaduses sätestatud tähtaegadest, tippametnikel mitte delegeerida vastutust allapoole jms?

Meelespeas on märgitud riikliku asjaajamise kohta, et vastutuse hierarhia tipus peaks loogiliselt võttes olema riigisekretär, kuid seda ei ole sätestatud. Kes siis veel kui riigisekretär, kes riigikantselei juhina korraldab valitsuse ja peaministri asjaajamist ning kel on ministri volitused!

Tule ja mängi kaasa!

Nähtavasti tuleb kõnelda vastutamatuse hierarhiast, mis hakkas kooruma meelespea liikumisel valitsusasutustes ja nende vahel. Pöördusime majandus- ja taristuministri Kadri Simsoni poole, kelle majas käib koos dokumendihaldusnõukogu. Ikka sooviga avaldada meelespea ministeeriumi veebilehes, sest ei justiitsministeeriumil ega riigikohtul ei olnud märkusi selle teksti kohta.

Vastus tuli energeetika asekantslerilt kantsleri ülesannetes: «Praegu me meelespead oma veebilehel ei avalda, kuna soovime teabehalduse valdkonna koordineerijana koondada ühisteks juhisteks Eesti Keele Instituudi senised juhised ametnikele ja head näited asutustest.» Niisiis asjaajamine riigis oleks nagu Eesti Keele Instituudi taga kinni! No ei usu!

Arusaamatuks jäi, kas meie pöördumine üldse jõudis Heiki Loodi või Kadri Simsoni lauale, sest nende poole küll pöörduti, kuid vastustel puudusid nende  allkirjad ja tekstis osalus ei ilmne.

Kuus aastat tagasi kirjutas Kadri Simson Toompea Haridusseminarile ilmeka kreedo: «Oluliseks ja ka murettekitavaks põhjuseks on hirm vastutuse ees – kui ametnik pakub välja lahenduse, erandi, ettepaneku, võtab ta endale vastutuse. Siinjuures ei ole küsimus poliitilises surves, vaid ametniku enda ebamugavuses. Siiski ei ole õigustust oma töökohustuste hooletuks täitmiseks.»

Meelespea näitel kujuneb vastutamatuse hierarhia alates riigisekretärist, kes meelespea avalikustamisest hoidus: riigisekretär – riigikantselei nõunik – majandus- ja taristuminister – energeetika asekantsler – majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi nõunikud – lõpuks Eesti Keele Instituut, kes on asjast peaaegu täiesti eemal. Just sellele asutusele viitas nüüd asekantsler.

Riiklikus veebilehes avaldamise toeta jääb õhku püüd ametikirjavahetuse korrastamisele. Nagu polekski valitsus sellest huvitatud. Päris nii see ei ole, sest justiitsministeerium soovitas meelespea avaldada riigikogu veebilehel. Küll keeldus seda avaldamast Eesti riigi infoportaali www.eesti.ee toimetaja.

Kuidas Meelespea välja näeb, seda saab igaüks lugeda guugeldades päringuga «ametikirjavahetuse meelespea», sest see on avaldatud Raplamaa Sõnumite, Eesti Klubi, Eesti Rooma Klubi, Vikipeedia, Estonian World Review' portaalides ja mujalgi.

Oleme teadlikud sellest, mida kaheleheküljeline juhend ei sisalda, kuid teda on omas mahus hinnatud vajalikuks kirjakultuuri parandamisel. Eeskätt on seda vaja ametnikkonna kollektiivse intellekti rakendamiseks rahvastikukriisi ületamisel. Viimast ei saavuta paari ametniku ja riigikogu liikme kaasamisega, mida olen rõhutanud Postimehe veergudel juba varem.

Igatahes midagi silmakirjalikku on e-riigis, kui läbi paljude filtrite kontrollitud meelespead ei õnnestu üles seada riigi hallatavatesse veebilehtedesse, kuigi riigikantselei kutsub: «Tule ja räägi kaasa!»  

Või tuleb nõustuda Sergei Zavjalovi lausutuga Vikerkaares: «Tänased isandad mängivad üleüldise vabaduse, võrdsuse ja vendluse valelikku näitemängu.»

Riigiasutuste avalikke veebilehti hoiavad endale peale riigikantselei ning majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi ka Tiit Riisalu juhitud vabariigi presidendi kantselei, Andres Anvelti siseministeerium ja riigiinfoportaal. Nad ütlevad, et tule ja räägi kaasa, tegelikult tuleb seda mõista nii – tule ja mängi kaasa!

KOMMENTAARID

Kristiina Tiimus, riigikantselei kommunikatsioonijuht

Avaliku sektori asjaajamist ja dokumendihaldust Eestis koordineerib 2012. aastast majandus- ja kommunikatsiooniministeerium (vaata riigiasutuse põhimäärust).

Hea asjaajamistava kohaselt ei saa ükski riigiametnik ega riigiasutus asuda täitma teise riigiasutuse ülesandeid. Seetõttu on riigikantselei edastanud kõnealuse kirja Jaak Uibult lahendamiseks majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumile.

Laura Laaster, majandus- ja kommunikaatsiooniministeeriumi avalike suhete osakonna peaspetsialist

Jaak Uibu on koostanud Ametikirjavahetuse meelespea ja saatnud selle asutustele arvamuste avaldamiseks. Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium on andnud talle tagasisidet ja soovitusi meelespea edasi arendamiseks, see tähendab muuta sisu ja stiili meelespeale omasemaks.

Uibu nii ametlikele kui ka mitteametlikele pöördumistele oleme vastanud, et ministeeriumi haldusalasse kuuluv dokumendihaldusnõukogu kavatseb 2017. aasta sügisel läbi arutada teemad, mis on seotud maksu- ja tolliameti ning Eesti Keele Instituudi «Selge sõnumi» algatusega ametites. Sellega haakub ka tema meelespea ning see on kavas läbi arutada koos teiste arvamuste ja ettepanekutega.

Samuti on kavas koondada ühisteks juhisteks Eesti Keele Instituudi senised juhised ametnikele ja head näited asutustest, nende hulgas vaadatakse üle ja võimalusel kaasatakse ka Uibu meelespea.

Nõukogu arutleb neil teemadel eeldatavasti novembris.

Uibu soovib näha oma meelespead nii valitsusportaali kodulehel kui ka eesti.ee-s ning selle sinna jõudmine ei ole välistatud, küll aga tehakse seda ühtse vaate ja lähenemisega koos teiste ametnikele mõeldud keelejuhistega.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles