EL välisministrite kohtumise peatähelepanu saab Põhja-Korea
6. september 2017, 19:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/09/06/7071871t1h31ef.jpg)
Neljapäeval ja reedel Tallinnasse mitteametlikule kohtumisele kogunevate Euroopa Liidu riikide välisministrite päevakorda lisandus seoses viimaste relvakatsetustega Põhja-Korea teema.
Euroopa-Liidu välispoliitikas suhteliselt tavapäraste teemade - Lähis-Ida rahuprotsessi, võitluse vägivaldse ektremismiga või nõukogu töömeetodite - kõrvale tõstis Põhja-Korea küsimuse nädalavahetusel riigis korraldatud tuumakatsetus.
Stalinistlik diktatuuririik šokeeris maailma 3. septembril vesinikupommi lõhkamisega, millele on eelnenud mitmed ballistiliste rakettide katsetused, viimati 29. augustil.
Ehkki Euroopa Liidul ei ole enam väga palju võimalusi Põhja-Korea survestamiseks, kuna riigile määratud sanktsioonid on nagunii kõige karmimad, mis EL, kehtestada saab, otsustasid välisministrid teemat Tallinnas arutada. Kuuldavasti võib arutusele tulla võimalus minna nende rahasummade kallale, mis välismaal töötavad põhjakorealased kodumaale saadavad.
Kohtumine algab neljapäeval kaitse- ja välisministrite ühislõunaga, kus arutatakse Euroopa Liidu kaitsealgatuste elluviimist. Välisministrite mitteametlikel töösessioonidel käsitletakse Põhja-Koread, välisasjade nõukogu töömeetodeid, Lähis-Ida rahuprotsessi. Koos kandidaatriikide välisministritega arutletakse radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi vastast võitlust ja ennetust.
Reedel toimub ka ühislõuna idapartnerlusriikide välisministritega, kus keskendutakse praktilistele sammudele, kuidas EL ja idapartnerluse riikide koostöös tugevdada kerksust EL naabruses, eriti julgeolekukoostöö tugevdamise kaudu.
Välisministrite mitteametlik kohtumine, mida selle esimese toimumispaiga - Saksa väikelinna - järgi nimetatakse Gymnichi kohtumiseks, annab ministritele võimaluse vabamas vormis ning ametlikke otsuste tegemise surveta päevakajalistel teemadel arutada, luues sellega eeldused ametlikel kohtumistel sujuvamalt otsusteni jõuda.