Aaviksoo: probleemid vene koolides tekkisid koordineeritult

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo
Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo Foto: Margus Ansu

Haridus- ja teadusminister Jaak Aaviksoo sõnul tekkisid probleemid eestikeelsele õppele üleminekul pikendust taotlevates vene koolides koordineeritult riigikogu valimiste eel.

Aaviksoo ütles intervjuus BNSile, et kuni eelmise aasta lõpuni olid koolidel plaanid olemas eestikeelsele õppele üleminekuks tänavu 1. septembrist.

«Tallinnas korraldasid 11 kooli kolme päeva jooksul hoolekogu koosolekud ja esitasid linnavalitsusele taotlused, mille linnavalitsus omakorda edastas haridusministeeriumile. Tallinna endine abilinnapea Yana Toom on ise öelnud, et koolide hinnangul olid nad eestikeelsele õppele üleminekuks valmis, aga talle endale tundus, et ei ole. Eks see millestki räägib, aga ma ei tahaks kellelegi mingeid silte kleepida. Eks linnavalitsused ise teavad, miks nad sellised taotlused esitasid,» ütles Aaviksoo.

Haridusministri sõnul tuleb igas taotluse esitanud koolis konkreetselt vaadata, milles on probleem.

«See ei ole hariduspoliitiline, vaid tehniline küsimus. Haridusministeeriumi inimesed lähevad koolidesse, räägivad õpilaste, õpetajate, koolidirektori ja hoolekoguga ja siis saab vaadata, kuidas edasi minna. Niimoodi abstraktselt ei ole mõtet selle teemaga tegeleda,» märkis Aaviksoo.

Haridusministri hinnangul on probleemid lahendatavad, kuna 1. septembrini on veel palju aega.

Aaviksoo lisas, et praegu on kehtiv seadus vene koolide eestikeelsele õppele üleminekuks olemas ja senikaua, kuni pole midagi muud otsustatud, peavad koolid täie jõuga valmistuma eestikeelseks õppeks.

«Ma arvan, et nad teevadki seda, kuna seadus on täitmiseks ja kuni teist otsust ei ole tulnud, siis tuleb täie jõuga selle nimel pingutada. Mitte keegi ei ole seni seda eesmärki ära muutnud. Siin saab veel palju ära teha, saab õpetajaid tööle võtta, saab klassikomplekte liita ja õpetajaid ühest koolist teise üle viia. Tohutult palju võimalusi on veel võimalik kasutada ja ma ei näe üldse põhjust muretsemiseks,» lausus Aaviksoo.

Tallinna linnavalitsus ja Narva linnavalitsus on esitanud haridus- ja teadusministeeriumile taotluse eestikeelsele õppele üleminekuks pikenduse saamiseks osades koolides. Tallinn taotleb üleminekuaega 11 ning Narva viies koolis.

Septembrist tuleb igas Eesti gümnaasiumis vähemalt 60 protsenti õppemahust läbi võtta eesti keeles.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles