Tervislik toitumine - muna on parim

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Mati Hiis / Õhtuleht / Scanpix

Kui küsida, milline meie igapäevastest toiduainetest kuulub inimese ainevahetusele sobilike toiduainete edetabeli absoluutsesse tippu − siis vastus on muna!

Munas on väga pikk rida inimese ainevahetusele suurepäraselt sobivaid toitaineid. Neid on munas sellises koguses, et need mõjutavad ja toetavad ainevahetust. Viimane info on eriti tähtis, sest üleilmsel infoprügimäel leiab tihti näiteid, kus mõnda asja kiidetakse: näete, siin on kümneid toitaineid. Kui vaadata kiidetud kraami tegelikku koostist, siis on enamikku neist nii väike hulgake, et neil pole inimese ainevahetusele mingit toimet. Piltlikult oleks see nagu ühe sääse ärasöömine.

Miks võiks süüa muna igas elueas?

Muna on bioloogiliselt ja biokeemiliselt üliväärtuslik, inimorganismile sobiv ja kergesti omastatav toiduaine, selles olevate toitainete omastatavus on suurim, tervelt 95–97 protsenti. Muna söömine on normaalse (ainevahetusepõhise) söömise osa.

Lühidalt põhilisest. Esiteks on muna valgud inimorganismile parima bioväärtusega valgud, andes heas koguses ja sobivas vahekorras asendamatuid ja teisi aminohappeid.

Teiseks, munas on ülimalt hea ja mitmekesine fosfolipiidide muster, muna on eriti hea letsitiiniallikas. Seda fosfolipiidi, koos teistega, vajab organism keharakkude ülesehituseks, normaalseks ainevahetuseks ja sapi koostise stabiliseerimiseks, sealhulgas tõhusamaks toidulipiidide seedimiseks. Nii et muna süües ei pea kulutama raha letsitiinipreparaatide ostmiseks.

Kreekast tuleb ju ka midagi õpetlikku, vähemalt seda, et sõna «letsitiin» pärinebki munakollase kreekakeelsest nimetusest lecitos.

Kolmandaks, munas leidub nii küllastunud kui ka küllastumata rasvhappeid, koguseliselt on ülekaalus just viimased.

Neljandaks, muna sisaldab rikkalikult fosforit ja seleeni, muna on väga hea raua-, tsingi- ja joodiallikas ning märkimisväärne kaltsiumiallikas.

Viiendaks, munas leidub rikkalikult A-, D-, H-, B2-, B5- ja B12-vitamiini. (Pane tähele! Munas olev B12-vitamiin on inimesele sobivas vormis.) Lisaks väga palju E-, B1-, B9- ja märkimisväärselt B6-vitamiini. Arvestades põhjamaades kummitavat vitamiini D3 vaegust, on muna selle väga hea allikas.

Kuuendaks, muna on omapäraselt unikaalne toiduaine, sest loomse toidukraamina annab see sööjale ka rea hädavajalikke taimse päritoluga aineid. Sellisena on muna justkui looduslik segatoiduaine! Näiteks on munakollane suurepärane luteiini, karoteenide, ksantofüllide ja ovoflaviinide allikas. Paljud neist ainetest on meile ülimalt vajalikud hea nägemise säilitamisel. Karoteen aga muutub organismis A-vitamiiniks, mida vajame nii korras nägemise tagamiseks kui ka infektsioonide tõrjeks. Arvestades nüüdisaja ülisuurt silmade koormatust – arvutid, nutitelefonid ja muu taoline, on muna söömine mõistlik tegu sedagi silmas pidades.

Ja veel, munavalges sisaldub antimikrobiaalne ensüüm lüsosüüm, mis mikroobe lõhustades tagab muna kui väärttoidu säilimise.

Munas on vähe kaloreid

Hoolimata väga suurest bioväärtusest on muna kalorsus suhteliselt väike. Nii sobib see edukalt dieettoiduks. Kui muna järjepidevalt süüa, on hea teada, et keedetud muna on alati pisut parem kui praetud muna.

Loe edasi ajakirjast 60+

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles