Noored naised on saamas üle hirmust õppida matemaatikat

Heelia Sillamaa
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Foto: Tairo Lutter / Postimees

Täna tutvustatud OECD haridusstatistika kogumikust selgus, et Eestis asub info- ja kommunikatsioonitehnoloogiat õppima 9 protsenti kõrgkoolidesse sisseastujatest, mis on kõrgeim näitaja kõigist OECD riikidest.

Sealhulgas on Eestis info- ja kommunikatsioonitehnoloogia erialadele sisseastujate seas naiste osakaal suurem kui teistes riikides. Samuti on eestlannadel keskmisest kõrgem huvi loodusteaduste, matemaatika ja statistika vastu. 

Rahvusvahelisest ülevaatest tuli välja, et hoolimata väikestest klassidest ja õpetajate palgataseme lähenemisest kõrgharidusega spetsialistide tasemele, ei ole õpetaja amet Eesti noorte seas populaarne. Vaid kuus protsenti üliõpilastest asub õppima hariduse valdkonda, mis on väiksem üheksast protsendist OECD keskmisest. Eesti  õpetajaskond vananeb, kuna ligi pooled algklasside, põhikooli ja keskkooliõpetajatest on üle 50-aastased, millega oleme Itaalia järel teisel kohal OECD riikide seas.

Vastavalt ülevaatele ei ole Eestis kutsekeskharidus populaarne ning madal on ka nominaalajaga lõpetanute määr, kuigi lõpetanutel on head väljavaated tööturul. 

OECD hinnangul on Eesti haridussüsteemi üheks tugevuseks võrdsete võimaluste tagamine kõigil haridustasemetel. Sarnaselt põhjamaadega on meil palgaerinevused kõrg- ja keskharidusega täiskasvanute vahel rahvusvahelises võrdluses väikesed – kõrgharitud teenivad 24 protsenti enam keskharidusega töötajatest, mis on Rootsi järel madalaim palgaerinevus. Samuti ilmnes, et Eesti inimeste hõivatus tööturul on haridustasemete lõikes sarnane.

Haridusminister Mailis Reps tõi selle aasta statistikat kommenteerides murekohana välja õpetajaameti vähese atraktiivsuse andekate noorte seas. «Kahtlemata on oluline muude meetmete seas ka õpetajate palgatõusuga jätkata,» sõnas Reps. 

Samuti pööras minister tähelepanu noorte suurele huvile infotehnoloogia erialade vastu ning seda eriti just naisterahvaste seas. «Ka meie naised, noored tüdrukud, ei karda enam matemaatikat ja täppisteadusi,» kommenteeris haridusminister.

OECD Education at Glance on üks peamisi ja suurimaid võrdleva haridusstatistika kogumikke, mille eesmärk on anda riikidele võrdlusvõimalus, millised on olnud nende hariduspoliitika mõju kõrvutades teiste riikidega. Sellel aastal koostas OECD kolmandat korda Eesti kohta pikema ülevaate. Education at a Glance analüüsib 35 OECD liikmesriigi ning lisaks Argentina, Brasiilia, Costa Rica, Hiina, India, Indoneesia, Kolumbia, Leedu, Venemaa, Saudi-Araabia ja Lõuna-Aafrika Vabariigi haridussüsteeme.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles